Kiiraqw
YOHANA
1
1 Iimír iimu/uungo /aymu i daadeer. /Aymuuwí amór i dirii'i a amór Mungú. Nee /aymuuwí inós a Mungú. 2 Kwí iimu/uungo amór Mungú gan i dirii'. 3 Mura' sleémeero ina tleehharuút ar inós. Geera bar inoseeká, gár aa tleehharut i káhh, baraá muruuwí sleémeero aa tleehharuuti. 4 Slafíngw alhhe'eesay wásl in baraawós i dirii', nee slafiingwí an gwa/ateemaá muu. 5 Gwa/ateemaaká' nin baraá giwtír wa gwa/aatiyá', nee giwti gaasaro gaa aleesleeriiká. 6 Heeko nina hardáh, kunguna amór Mungú wa ya/aáw. Umuuwós a Yohana. 7 Heewí nina hardáh as lamabu'uungw, gwa/atamaayeedá' ngiwa lamabu'un, as muu sleémeero i haratlintii'i ar inós. 8 Inósuuwí a gwa/ateemaadaeeká, ala nina hardáh as gwa/ateemaadá' ngiwa lamabu'un. 9 Ala gwa/atamaayér ló' ar umuúqo heewo gu gwa/atis, i hi'ít baraá yaamí alé. 10 Inós i baraá yaamí dirii', tam yaamu nina tleehharuutiyé' ar inós, ala inós kwaa tsaahhiiká nee muu. 11 Inós nina ayaawós i hardáh, ala kwa ilaoohiiká nee mukós. 12 Ala kudá' sleémeero ngwa ilaoohiye', gina aleesleemuú i haniís, tawa na/'aá Mungú tleehhiti. Inooín an kudá' inós ngwa haratlintii'iye'. 13 Kudá' taa laqwaliiká adór na/'iír ale, laqaá ar sla'aarír slaqwa, laqaá ar sla'aarír hee, ala ar sla'aarír Mungú. 14 /Aymuuwí ina hee tleehhiít, iri amoorén wa hoót. Atén xirfuuwós ngway araán, i ló'wa haats gurhhooaro nee looeemawo. Xirfuuwí guna amór Baabá wa sláy, asma inós a Garmoó kilós oo Mungú. 15 Yohana ina lamabu'ún, iri tseé' iri oó', “Kwí an kudá' iidíguuwós naa alki/iít gídaabá, ‘Heedá' aluueé' wa hardáh a kudá' geeraaeé' haár, asma án niwa deeruuta inós i qaroó daadeer.’ ” 16 Asma baraá hatsmuuwose atén tsuuqa ina slaslawaán daanduú kuqá' wa ale. 17 Asma hara'aya kana haniís ar dákw Musa, ala gurtleemu nee looeema nina hardihiyé' ar dákw Yesu Kristo. 18 Heé Mungú gwa baloó ar i kaahh. Garmoó kilós oo Mungú, kudá' dír Baabá i dirií', inós an kudá' Baabá ngwa geehhoutis. 19 Múk Yahudi oo baraá Yerusalemu geeraharuusér saaliingw nee múk tlahhoó Lawi kuna ya/aáw amór Yohana, as kuwa yaahaasi gídaabá, “Kuúng a heemá?” 20 Yohana gawaá lamabu'uungose looeema gaa si'iiká ooaro, tiri geehhoutís gídaabá, “Aníng a Kristowooká.” 21 Kuri yaahaás, “Kuúng a heemá ala? Kuúng a Eliyáwo?” Iri oó', “Aníng a Eliyawooká.” Tari oó', “Kuúng a aarusmoodáe?” Iri oó', “Aasla'áy.” 22 Naagáy kuri báy, “Kuúng a heemá ala? Mukdá' atén taa ya/aaw mu bawaán? Kuúng ma kát daanduuwoge?” 23 Yohana iri oó', “Aníng a, ‘Afór hee ar tseeamiim baraá darmuú wa ale, ar kah, Loohír Aako amohhe'eesaak.’ ” Axweesantí an adór aarusmo Isaya ngira oó'. 24 Nee mukdá' taa ya/aáw amór i dahhi a amór múk Farisayo. 25 Kuri yaahaás kuri báy, “Ahaá ala, mas baatimís, kuúng bar Kristowooká, laqaá Eliyawooká, laqaá aarusmoodaeeká?” 26 Yohana giri i ilawaáts giri báy, “Aníng an baatimiís ar ma'aay. Heé kuungá' taa xua'aaká aa sihhiít tla/angwhúng i alé. 27 Inós an kudá' ni aluueé' wa hardáh. Tam aníng a hariimaaká himuú ya/atirós nguwa slakwekwe'ees.” 28 Kaangwí dír iwa tleehharuút a amór yaamaá Betania, gayuú yaaér Yordani, amoodá' Yohana iwa baatimiisi. 29 Bál tsár Yesu iwa amór Yoháná kay, kuri ár nee Yohana. Yohana iri oó', “Ga/aawaak Deelmoó bee/i oo Mungú, kudá' tlakweemaá muu gi hingeemiís. 30 Kwí an kudá' iidíguuwós aníng naa alki/iít gídaabá, ‘Hee ni aluueén wa hardah, ala a kudá' geeraaeé' gaa haar, asma án niwa deeruut, inós i qaroó daadeer.’ 31 Aníng inós ugwa xuiiká, ala aníng nina hardáh niwa baatimiis ar ma'aay, as inós kuwa xu'utisi dír múk Israeliwo.” 32 Yohana iri malé lamabu'ún iri oó', “Án Qeeruú hhoohhoó' una ár iwa awdiiti gawaá doorí wa ale adór hhooki, nee iri gawaawós i iwiít. 33 Ala inós aníng ugwa xuiiká. Kudá' aníng iga ya/aaw as niwa baatimiis ar ma'aay, inós aníng ina báy, ‘Heé Qeeruú hhoohhoó' aa i aweér bura aán, kwí an kudá' baatimiís ar Qeeruú hhoohhoó'.’ 34 Nee tí aníng aga ár, slám aga lamabu'uúm ar gídaabá, ‘Kwí a Garmoó Mungú.’ ” 35 Slám bál tsare Yohana i sihhimiit dinkwa nee eeharuuseerós ar tsár. 36 Yesu kuri ár iwa hii'iimiiti. Yohana iri oó', “Ga/aawaak Deelmoó bee/i oo Mungú.” 37 Eeharuuseedá' tsár ar Yohana gwa axas qoomár iwa axweesi, Yesu guri eehát. 38 Yesu iri warqáy, eeharuuseedá' gu eeharahaar gari ár gari báy, “Gár ta leelehhita' a milá?” Eeharuuseedá' iri ó', “Intsaahhatusúmo, kuúng dír ta hot a diimá?” 39 Yesu giri báy, “Qwalaasé' dír ni hoot artá awaare'.” Tari tláy, dír i hooti kari ár. Tari deél dír do'ós i aleeró baalaadae. Nee qoomaadaádá' a qoomár looár mibaangw. 40 Andrea, hhiyoó Simoni Petro, a heé wák baraá eeharuuseedá' tsár ar Yohana gwa axamis nee Yesu kwa eehát. 41 Andrea hhiyaawósuú kilá' guri ár, kudá' ta babay Simoni, guri báy, “Atén Masihi una araán.” (Gídaabárós a Kristo.) 42 Simoni kuri huúw amór Yesu. Yesu iri qaytsiít amór Simoni, iri oó', “Kuúng a Simoni, garmoó Yohana. Nee kuúng tu bay Kefa.” (Gídaabárós a Petro, laqaá Tlaa/a). 43 Looitleérose Yesu iwa Galilayár keemuú wa slai, Filipo guri ár. Yesu iri oó', “Aníng eeharáng.” 44 Nee Filipo inós a heé Betsaida, gixsár Andrea nee Petro. 45 Filipo Natanaeli guri ár, guri báy, “Kudá' gooír Musa nar aaruuse i kat, atén ugwa araán. Inós a Yesu, garmoó Yosefu, heé gixsár Nasareti.” 46 Natanaeli iri oó', “Gár hhoo' ar baraá gixsár Nasaretír wa ti'iit iqo deéro?” Filipo iri oó', “Qwaláng, areek.” 47 Yesu Natanaeli guri ár iwa amoorós kay. Yesu iri oó', “Ga/aaweek, heewí a heé Israelú kilá'. Waaqooda i káhh baraawose.” 48 Natanaeli iri oó', “Ahaá, án kuúng adór ira tsáhh a adoomá?” Yesu iri oó', “Qoomár kuúng Filipo uwa ateetiiká, kuúng tawa baraá guruú /aantsí i dirí', án kuúng ugwa qaroó ár.” 49 Natanaeli iri oó', “Intsaahhatusúmo, kuúng a Garmoó Mungú. Slám kuúng an Waawutmoó múk Israeli.” 50 Yesu iri oó', “Gár tasa haratlintí' a tidaádá' uwa báwi, ‘Án kuúng una qaroó ár qoomár kuúng tawa baraá guruú /aantsír i diri'’? Ala muruú urén oo kwí gu baá/ u aán.” 51 Yesu iri oó' dír Natanaeli, “Án a kah, doori iqo aandá' adór nir gweeritiya', nee malaykér Mungú iwa tsa/a/aan nee iwa awdit gawaá Garmoó Hee.”
2
1 Bál tame duuxo i deer baraá Kana, gixsár yaamaá Galilaya. Nee aayór Yesu i baraadí dirí' sleeme. 2 Yesu sleeme kuna dahi'ís dinkwa nee eeharuuseerós baraá duuxoodí alé. 3 Difaái iwa aleén, aayór Yesu iri hardát dír Yesu, iri ó', “Difaái aa aleén.” 4 Yesu gari báy, “Aáyo, án nee kiíng gaa a milá? Siiwar'eé' aa xeeriiká.” 5 Aayór Yesu lawaaleedá' gadiyuus gari beér, “Umuúqo gaaro ar naa ooi ka tlehhá'.” 6 Didaádae sidaá lahhoó' awa taa tleéhh ar tlaa/e i dayá'. Sidoodá' kina didaádí qaás as tlehhemuú múk Yahudi, as hamtlo. Umuúqo sirwiro a har qoomár deebedaá kooán ay faanqw. 7 Yesu iri oó', “Sidoosíng dalaa/aak ma'aywo.” Sidoodá' kiri dalaá/ kay milalaá/. 8 Giri báy, “Daxta i hheekaak, nee ki hubá' dír heedá' úr oo muruú /aymár qasmiís.” Kiri huúw. 9 Heedaádá' úr oo muruú /aymár qasmiís ma'aydá' naa difaái tleehhitiye' giri tsaáq. Inós difaáirí amór i dahh gaa xuiiká, (ala lawaaleedá' gaa i hhek gaa xú') . Heedaádá' úr oo muruú /aymár qasmiís heé duuxuuxuúm gway ateét, 10 gway báy, “Umuúqo heewo difaáír tsuu' gan geerí haniis dír muu. Ala muu bira hhe'eés wahaango, aluuwo tidár maánjirí gari duux. Ala kuúng difaáír tsuu' ana aluutís ay hamí.” 11 Layaarí Yesu aa tleéhh amór Kanár Galilayár wa ale, a layaarós ar har geera. Aleesleemuuwós guri geehhooutís, nee eeharuuseerós guri haratlintí'. 12 Aluuwo iri aweér ay Kapernaumu, inós nee aayoorós nee hhaeewós nee eeharuuseerós. Tari amoodá' wa hoót deelór niinawe. 13 Nee deeloodae deelór ur ar múk Yahudi, tidár Pasaáka, aa naká/. Yesu iri tsa/án ay Yerusalemu. 14 Muu guri ár oo baraá Doó Mungú i dirií', i hikwaá weerimiis, nee bee/aangw nee hhooka. Nee múk peésár gaamiís i didádí dirii' sleeme, taa iwiít. 15 Yesu himuú taa tlaatlaáw guri amohhe'eés, mukdá' sleémeero oo baraá Doó Mungú i dirií' guri guús dinkwa nee bee/angw'ín nee hikwaawo. Mukdá' peésár gaamiís, peésar'ín Yesu gari ku'uús yaamí alé, nee meesaduuín giri /aankwaraáts. 16 Mukdá' hhookár weerimiís guri báy, “Muruusíng sleémeero hingeesaak. Doó Baabuúeé' mu doó halaanu'uuma tleehhara'.” 17 Eeharuuseerós gari insleér gídaabá kaa gooín, “Aníng doó Baabuúeé' u ló' wa slaá'. Sla'aarirí aníng in tliiw/iín nguwa xuum.” 18 Múk Yahudi iri oó', “Layár kuúng ta tlehhit a gaalá, tidá' aleesleemuuwók gu laqaaqaam oo muruuwí kur tlehhit?” 19 Yesu iri oó', “Do'wí oo Doó Mungú fee/aak, daqaní aníng u sihhitís har deelaá tame.” 20 Múk Yahudi iri oó', “Do'wí oo Doó Mungú kuna tlehhahhiít ay kureeraá mibeeri tsiyáhh nee lahhoó', nee kuúng unqo sihhitísa deelaá tám i aleeró?” 21 Ala Yesu iidíguú Doó Mungú oo aa káh a slaqwtós. 22 Aluuwo qoomár inós niwa waasleé/ baraá múk aa qaátl wa aleeró, eeharuuseerós iidíguudá' Yesu aa káh guri insleér. Gooidá' gari haratlintí', nee /aymuudá' Yesu aa kaahi. 23 Nee qoomár Yesu iwa baraá Yerusalemúr i dirii'i, bál deelór ur ar Pasakuwo, múk yaariír inós guri haratlintií', layuudá' inós aa tleéhh kiwa ár. 24 Ala Yesu gaa slaiiká tiwa dir'ín i geehhoutisi, asma inós muner'ín gaa ló'wa tsaáhh. 25 Inós lamabu'úngw heé i slai i kaahh daanduú heewo. Asma tidá' baraá muunuú heé i dirii' inós gaa qaro xuú'.
3
1 Heeko wák i deer oo Farisayo, umuuwós a Nikodemu. A heé úr oo múk Yahudi. 2 Heewí ina amór Yésú káy xweeraá ale, guri báy, “Intsaahhatusúmo, a xuaán gídaabá kuúng a intsaahhatusmo, a amór Mungú dáhh, asma heé muruuwí xuawaslén kuúng ta tlehhahhit gu aleesláw i kaahh, aqo har heé nee Mungú dinkwa.” 3 Yesu guri i ilawaáts guri báy, “Ar ló' án a kah, hee burkwa sagaáwa tsár wa laqwaaliiká, waawuti'iimár Mungú ga ariiká.” 4 Nikodemu iri oó', “Adór hee kur malé laqwaali a adoomá, bira heé úr tleehhiít. Adór ir guruú aayí ki/i kunguwa laqwaali sagaáwa tsár wa ale?” 5 Yesu iri oó', “Ar ló' án a kah, hee burkwa laqwaaliiká ar ma'aay nee Qeeruú Mungú, dahmuú baraá waawuti'iimár Mungú gu aslayká. 6 Umuúqo gár taa laqwaál ar slaqwa aqo slaqwa, nee umuúqo gár taa laqwaál ar Qeeru aqo qeeru. 7 Tí ugwa báw ma waa/oo/amiimaar, gídaabá, ‘Gár tuwa hariím a tun sagaáwa tsár wa laqwaal.’ 8 Fur'a i fukuukú' amoodí keer. Afoorós a axamís, ala a xu'uká amór i dahh, laqaá amór i keer. Heé taa laqwaál ar Qeeru, kaangós an adoorí.” 9 Nikodemu iri oó', “Adór kaangwí tleehharuuta ngir ya/an a adoomá?” 10 Yesu guri báy, “Kuúng a intsaahhatusmoó múk Israeli. Kaangwí u xu'ukáhe? 11 Ar ló' án a kah, tidá' ta xuuaan an kaahaán, nee tidá' taa araán an lamabu'uumaán, ala tam lamabu'ungwrén kuungá' u ya/a/aanda'aaká. 12 Kángw baraá yaamu burngwa oó', kuungá' a ya/a/aanda'aaká, ala adór tar ya/aanda' kángw gawaá doori tam ngu ooa. 13 Slám heé aa gawaá doorí tsa/an i kaahh, aqo har Garmoó Hee kudá' naa gawaá doorí wa aweer. 14 “Adoodá' Musa dayshimo ngura gáwtí tleés baraá xanxáy wa ale, tam Garmoó Hee adór kur hariím kun adoodár tlees. 15 Asma umuúqo heewo oo gwa haratlintii'i, slafíngw alhhe'eesay wásl gu inós ar slay. 16 Asma Mungú múk baraaká' yaamu guna adoorír slaá', tam Garmaawós oo kilós nguri haniís, umuúqo heewo oo inós gwa haratlintii', miwa qwaár, ala masók slafíngw alhhe'eesay wásl ngu slay. 17 Asma Mungú Garma ngwa ya/aawiiká as muu nguwa sakwasleemuuti, ala as muu nguwa ba/amisi. 18 “Heé Garma gwa haratlintii' ku sakwasleemuutiiká. Heé Garma gwa haratlintii'iiká, kwa hhe'eés sakwasleemaro, asma Garmaadá' kilós oo Mungú gwa haratlintii'iiká. 19 Sakwasleema an tí ar gídaabá gwa/ateema nina baraá yaamí hardihiyé', ala muu giwti gana slaá' ta gwa/ateemaawo, asma muruú ta tlehhahhiti ku tlákw. 20 Asma heé muruú tlákw tlehhahhiít, gwa/ateema gi slaiiká, slám amór gwa/ateemaawo sleeme i daqayká, asma muruudá' tlákw i tlehhahhiti miwa geehhooúy. 21 Ala heé muruú ló' tlehhahhiít in hardah amór gwa/ateema, as muruudá' i tlehhahhiti i geehhoouy gídaabá sleémeero kuna tleéhh ar /uuruú Mungú.” 22 Aluuwo Yesu iri tláy nee eeharuuseerós ay yaamaá Yudea, iri amoodá' wa hoót deelór niinaawe nee inooín, iri baatimiís. 23 Yohana qoomaadae sleeme i baatimiis baraá yaamaá Ainónír wa ale, inslaawoó Salimu, asma ma'aay amoodae ki ur. Muu iri amór Yohání daqaqáy, kuri baatimiís. 24 Asma Yohana qoomaadae kwaa tseegiiká. 25 Qoomaadae eeharuusér Yohana nee heeko wák oo Yahudi tay kaanganuús daanduú kángw hhoohhooeemisuuwo. 26 Yohana kuri i daqáy kuri báy, “Intsaahhatusúmo, heedá' nee kuúng ti koomá' gayuú Yordaniro, kudá' kuúng taa lamabu'uún, ga/aaweek hamí i múk baatimiis, nee muu sleémeero i amoorós i daqaqáy.” 27 Yohana iri oó', “Hee gár i slay i káhh birkinga haniisiiká amór Mungú wa ale. 28 Kuungá' kilá' aníng ina lamabu'uundé' niwa oó', ‘Aníng a Kristowooká, ala án tina ya/aáw geeraawós wa ale.’ 29 Heé nee /ameenír ta duxuuti ti koomá', an heedá' duuxuxuúm, ala mulqumoó heedaádá' duuxuxuúm oo didaádí dirií', inós gun iiár i qamín, slám afór heedaádá' duuxuxuúm gan sa qwalalaa/. Gawaá adoorihe qwal/amaayer'eé' aa bó/. 30 Inós gár kuwa hariím in doogiigín, aníng an /aaruurúw.” 31 “Inósuudá' ni hardáh gawtá wa ale, ku úr múk hatlá' sleémeero ba/a. Heé baraá yaamaá daáhh, a heé baraá yaamu, nee inós axweesanoó i axweesi oo baraá yaamu. Kudá' ni hardáh gawaá doorí wa ale ku úr muu sleémeero ba/a. 32 Muruudá' aa ár nee aa axamiís an kudá' i lamabu'un, ala heé lamabu'uungós gu ya/a/aám i kaahh. 33 Heé lamabu'uungós gwa ya/an, duguno gwa qaás gídaabá Mungú a looeema. 34 Asma heé Mungú naa ya/aáw, kángw i axweesi oo Mungú. Asma Mungú Qeeruú hhoohhoó' gu haniisiiká ar qoomeemes. 35 Baabá Garma gu slaa'. Inós mura' sleémeero gwa dabaá Garmaá i qaás. 36 Heé Garma gwa haratlintii', slafíngw alhhe'eesay wásl gu kón. Heé Garma gwa haratlintii'iiká slafiingw gu ariiká, aqo har sakwasleemár Mungú guna i iwít.”
4
1 Aako gay tsaáhh adór múk Farisayo ngira axaás gídaabá, Yesu eeharuusér yaariir gaa sláy ta Yohanuwo, nee giri baatimiís. 2 (Ala Yesu inósuú kilá' aa baatimiisiiká, eeharuuse ina baatimís). 3 Yesu adoodá' ngiwa tsaáhh, yaamaá Yudea gay geexáy, iri tláy malé alé ay yaamaá Galilaya. 4 Iri waaraáhh ar tla/ángw Samaria asma adór yaamuudá' ooharo ngir may i káhh. 5 Iri hardáh dír gixsár Samaria ta bay Sikari, bihhaá qaymoodá' Yakobo aa Yosefú i haniís, garmaawós. 6 An didá' hhalángw Yakobo i dirii'i. Yesu iri dír hhalangwdí iwiít, asma iwa slaaqaát aaiiwo. Qoomaadá' a looár lahhoó'. 7 /Ameenír Samaria nay hardát, i hhék. Yesu gari báy, “Ma'aá wahaango qawáng.” 8 Asma eeharuuseerós aa muruú /aymár tlaxór eér baraá gixsa. 9 /Ameenidár Samaria guri beér, “Adór kuúng heé Yahudi ma'aay ngir aní firiin, aníng bar /ameenír Samaria?” (Asma múk Yahudi nee oo Samaria ti haradaafiaaká). 10 Yesu gari báy, “Kiíng geera bar gurtleemuú Mungú ugwa xú', slám geera heewí kiíng i babáw, ‘Ma'aá wahaango qawáng,’ bura xú', geera alók inós ugwa firiín, nee inós geera ma'aá slafíngw koomá' ngi haniis.” 11 /Ameenidá' guri beér, “Aáko, gár ma'aay kir i hhek a koondaaká, hhalaangw slám ku saáw. Daxta kuúng ma'aá slafíngw koomá' dír kiwa sleer a diimá? 12 Ahaá, kuúng tu ak úre ta baabuúrén Yakobowo, kudá' hhalaangwí ngwa haniis, inósuú kilá' ma'aá hhalaangwí gay wahán, nee na/'iiwós nee hikwaawose?” 13 Yesu gari báy, “Umuúqo heewo oo ma'ayká' gi wahaám, i malé waxiit. 14 Ala umuúqo heewo oo ma'ayká' aníng ni haniis gi wáh, i baloó waxiitiiká. Asma ma'aydá' án ni haniis ni tsiiqa tleehhitiyá' baraawose, niri tsiiqatsiiqiyá', slafíngw alhhe'eesay wásl nguri huwiyá'.” 15 /Ameenidá' guri beér, “Aáko, ma'aysíng haniisang, aníng mawa baloó waxiít, tam mawa sangw malé hheék.” 16 Yesu gari báy, “Tláw, hhawaatuuwók ateetang, ni diirí hardatá' nee inós.” 17 /Ameenidá' iri ilawáts iri ó', “Hhawaata u koomaaká.” Yesu gari báy, “Adoosíng taa ó' i qoón, gídaabá, ‘Hhawaata u koomaaká.’ 18 Asma hhawaataá iga duxuutiye' a kooán. Nee kwisíng hám ta koon a hhawaatuuwogeeká. Adoosíng taa ó' a ló'.” 19 /Ameenidá' guri beér, “Aáko, án kuúng ugwa tsaáhh adór kuúng tar aarusmo. 20 Baabi'iirén Mungú nguna sluufimiisiyé' gawaá tloomarí wa ale, ala kuungá' a kata' Yerusalemu an dír Mungú iwa harin sluufimisuuwo.” 21 Yesu gari báy, “Aáyo, tí ni kah haratlintieek, Qooma ni hardát, ar Baabá kuwa sluufimisa'aaká gawaá tloomarí wa ale, laqaá baraá Yerusalemu. 22 Kuungá' gár ta sluufimisa' a tidá' ta xua'aaká. Ala atén an sluufimiisaán tidá' ta xuaan. Asma ba/ama amór ni dahh a amór múk Yahudi. 23 Ala qooma i hardát, nee hám naa hardát, ar mukdá' sluufimiís ló' wa ale, Baabá kuwa sluufimiisi ar qeeru nee looeema, asma Baabá múk adór kwí gu leelehhiit oo gu sluufimiís. 24 Mungú a qeeru, nee mukdá' inós gu sluufimiís, gár kuwa hariím a kun sluufimiis ar baraá qeeru nee looeema.” 25 /Ameenidá' Yesu guri beér, “Aníng a xuú' adór Masihi nir hardáh, kudá' ta babay Kristo. Nee inós binda hardáh, mura' sleémeero ngu diirén i alki/iit.” 26 Yesu gari báy, “Anuúwí nee kiíng axweesá' an inós.” 27 Qoomaadár kilae eeharuuseerós niri hardát, naxés nee /ameeni tawa axweesi kari waa/oó/. Ala heé gwa i ilawaats i kaahh, gídaabá, “Ma leelehhít?” laqaá, “Mas axwesá' nee inós?” 28 Ala /ameenidá' sirwirós gay geexeér, iri tleér baraá gixsa, muu guri beér, 29 “Qwalaasé', heewí artá awaare', oo muruueé' sleémeero naa tleéhh ngwa oo'. Xaysé', heewí a Kristowookáhe?” 30 Muu nay ti'iít baraá gixsár wa ale, kuri i daqáy. 31 Qoomár muu iwa hii'iiti, eeharuuseerós guna harhheehhe'eemís guri beér, “Intsaahhatusúmo, ala /ayiím.” 32 Giri báy, “Aníng muruú /aymár kuungá' ta xua'aaká u koóm.” 33 Eeharuuse iri kilooín axwés iri ó', “Heé gwa muruú /aymár i huuw in deéro?” 34 Yesu giri báy, “Muruú /aymar'eé' a kwí, sla'aarír kudá' aníng iga ya/aaw an tleéhh, as gadiyeérós ngiwa alhhe'ees. 35 Kuungá' a kata'aakáhe, ‘Slahheeri naa meetiyé' a tsiyáhh, daqaní bu'uungw aa xáy.’ Án a kah, baraá qamu i qaytsitaak, ki aandá' adór nira /awaakuyé', bu'uungo a iido. 36 Heé bu'úngw aa'áw bu'utu gu sláy, balaangw guri burumbuur. Bu'uungwí an mukdá' slafíngw alhhe'eesay wásl gu sláw. Gawaá adoorihe heé aa dahaasin nee oo aa bu'un ta al qwalalaa/. 37 Asma /aymuuwí daqaní a ló', ‘Heeko in dahaasín, kuqá' iri bu'ún.’ 38 Aníng nuna ya/aáw kawa bu'uunda' tidá' tasa daawimiti'iiká, bartaka ina daawimít, kuungá' daawitamer'ín aga i daté'.” 39 Baraá gixsadae múk yaariír oo Samaria Yesu guri haratlintií', asma axweesantadá' /ameenidá' aa ó', gídaabá, “Muruú aníng naa tleéhh sleémeero inós nguna oó'.” 40 Mukduú Samaria iri daqáy amór Yesu, kuri harhheehhe'eés iwa ayaaín wa deeli. Inós iri amoodá' deél deelo tsare. 41 Múk yaariír iri doogín oo gwa haratlintii' asma axweesantós. 42 /Ameenidá' kari báy, “Daxta aga haratlintiaán as axweesantók kilós wa aleeheeká, asma atén awa kilá' aga axaasaán, slám aga xuaán gídaabá, ar ló', kwí an ba/amusmoó muu.” 43 Alaá deeloodá' tsare iri tláy didae ay Galilaya. 44 Asma Yesu inósuú kilá' gana lamabu'ún gídaabá, aarusmo ilaiwa/ame ga slaslayká baraá ayaawósuú kilae. 45 Yesu iwa Galiláyár i hardáh, múk Galilaya guri ilaóh asma tlehhemi'iiwós sleémeero kaa ár, kudá' aa tleéhh Yerusalemuwo, qoomár deelór ure. Asma mukwí sleeme i baraadí dirii' bál deelór ure. 46 Naagáy iri hardáh malé alé baraá gixsár Kanár Galilaya, didaádá' ma'aay ngiwa difaái tleéhh. Nee waawutmooko i deer oo na/aywós tiíq amór Kapernaumú wa ale. 47 Heewí nguwa axaás gídaabá Yesu naa amór yaamaá Galilayár i hardáh i yaamaá Yahudí daahh, guri i daqáy, guri harhheehhe'eés tiwa kona', as na/aywós nguwa hungu/uusi, asma i ló'wa slahhaa' tiqtiro. 48 Yesu iri oó', “Bar laya nee waa/oo/amo aga aandi'iiká a haratlintia'aakáhe ló'wa ale?” 49 Waawutmoodá' iri oó', “Aáko, qwaláng dír na/ay'eé' ira gwaaiiká.” 50 Yesu iri oó', “Tláw, na/aywók i slaaf.” Heedaádá' axweesantadá' kwaa báy nee Yesu, gari haratlintií', iri tláy. 51 Qoomár iwa laweei, lawaaleerós guri al'eér, kuri báy, “Na/aywók i slaaf.” 52 Qoomár iwa hunguú/ gari yaahaás. Inooín kuri báy, “/Isá' looár faanqwe ga/atani guna geemeér.” 53 Baabá gari tsaáhh adór tar siiwadaádár kilá' inós kuwa báy nee Yesu, “Na/aywók i slaaf.” Inós Yesu guri haratlintií', nee múk dír do'ós sleémeero. 54 Gaarí a layár tsár ar Yesu aa tleéhh qoomár iwa yaamaá Yudeár dahhi, iwa Galilayár i hardáh.
5
1 Aluudae deelór ur ar múk Yahudi nay hardát. Yesu inós sleeme iri tsa/án ay Yerusalemu. 2 Nee amoodár Yerusalemuro dír afkuko ta babay afkuú Bee/aangw, tlahhasár ma'aay i deer. Tsifrír múk Ebraniaro a Betesta. Nee dír tlahhasaadae isleeraáa kooán i dayá'. 3 Baraá isleeridae boo/oó yaariír oo tiqtuuse aa qaqataatín, taampu, taqooraay nee múk aa sol'omiit, [ta ma'aá daamaarán iwa dahhiya'. 4 Asma siiwarkaaro malaykamoó Aako nin awdaadiit, iri baraá tlahhasadá' i dah, ma'aydá' giri xwaraanxwaar. Nee heé aa giirin baraá ma'aydá' i /etaango, tiqtirós tidá' i kon in hungú/.] 5 Nee didaádae heeko i deer, oo tiqaaqiím kureeri mibeeri tám nee dakaát. 6 Yesu heewí guri ár i gawaá hhaftuuwós i dirii'. Nee gari xuú' gídaabá inós i tiqaaqín deelór yaarire, iri oó', “A slá'a tawa hungu/?” 7 Tiqtusmoodá' iri oó', “Aáko, aníng hee u koomaaká oo i /aytiís baraá tlahhasaár i aleeró, qoomár ma'aay birka xwaraanxwaár. Ala qoomár án bar adoorí wa mak /eét, heé hatlá' aa geeraaeé' wa /eét.” 8 Yesu iri oó', “Sihhiít, hhaftuuwók gagaareek, tláw.” 9 Hamtidár kilae heedaádá' iri hunguú/, hhaftuuwós guri gagaár, iri tláy. Nee deeloodá' a deelór hungu/uma. 10 Múk Yahudi heedá' taa hungu/uús kuri báy, “Laarí a deelór hungu/uma, i hariindaaká kuúng tawa hhaftuú gagariin.” 11 Heedaádá' taa hungu/uús iri oó', “Heedá' aníng iga hungu/uus, aníng ina báy, ‘Hhaftuuwók gagaareek, tláw.’ ” 12 Kuri yaahaás, “Heesíng kuúng ugwa bay, ‘Hhaftuuwók gagaareek, tláw,’ a heemá?” 13 Ala heedaádá' inós gwa hungu/uus umuuwós gu xuiiká'. Asma Yesu qoomaadae taa paraátl, asma didaádae muu qoomaadae ku úr. 14 Aluudae heedaádá' taa hungu/uús kuri harasliqiít nee Yesu baraá Doó Mungú i alé. Yesu iri oó', “Qaytsiít, kuúng hamí aga hungú/. Tlakweema mi malé tleehhaar, as gár tlaakw ar adór tidá' ba/a muwa sleér.” 15 Heedaádá' iri tláy, múk Yahudi guri xu'utisár áy gídaabá, “Heedaádá' aníng iga hungu/uus a Yesu.” 16 Gawaá adoorihe múk Yahudi Yesu kuri slahhe'eemisuú wa slaá', asma adoodá' aa tleéhh bál deelór hungu/umaawo. 17 Yesu iri oó', “Baabuúeé' i gadiyuus tam hamí, nee aníng sleeme an gadiyuús.” 18 Gawaá adoorihe múk Yahudi loohi kari ak leelehhiít ar Yesu kur gaasi. As gídaabaheeká hara'ayár deelór hungu/uma gana geeqáy kilós, ala as adoodá' sleeme Mungú nguwa Baabuúwós ar ateetín, tiwa Mungúr qoomeemeesi. 19 Yesu iri oó', “Án a kah, Garma gár tleehharo kilós i aleeslay i káhh, aqo har tidá' Baabá i tlehhiiti gan tleehh. Asma tidá' sleémeero Baabá i tlehhiiti an tidá' Garma i tlehhiiti. 20 Baabá Garma gu slaa'. Nee tidá' sleémeero inósuú kilá' i tlehhiiti gan laqaaqán. Tam gadiyér ak ur tidá' ba/a gan laqán, as kuungá' tawa waa/o/a'. 21 Asma adoodá' Baabá tu'u ngir waaslee/atimisi nee ngir slafimisi, Garma sleeme mukdá' inós aa tsawaár, gun slafimis. 22 Slám Baabá heé i sakwasleemuuti i kaahh. Asma sakwasleema sleémeero gaa Garmá i haniís, 23 as muu sleémeero Garma nguwa ilaiwawa/i, adoodá' Baabá kur ilaiwawa/i. Heé Garma gu ilaiwawa/aaká, Baabá sleeme gu ilaiwawa/iiká, kudá' Garma ngwa ya/aaw. 24 “Án a kah, heé axweesante'eé' ga axamiís, nee kudaádá' aníng iga ya/aaw guri haratlintii', slafíngw alhhe'eesay wásl gu kón, slám i dahiiká baraá sakwasleema. Aa waaraáhh ar baraá gwa'ara, iri dáh baraá slafiingw. 25 Án a kah, qooma ni hardát, nee hám naa hardát, ar tu'u afór Garmoó Hee ngiwa axaasiya', nee kudá' afoo ngaa axaasiye' tari waaslee/. 26 Asma adoodá' Baabá ir slafíngw kon, nee Garma sleeme gwa slafíngw i haniís. 27 Slám aleesleemuú sakwasleema gwa amoorós i haniís asma tawa Garmoó Hee. 28 Axweesanaywí mu waa/oo/amiimara', asma qooma naa hardát ar muu sleémeero, kuduú baraá /aantu, afór Garmoó Hee kawa axaasi. 29 Nee inooín tindiri ti'iit. Mukdá' tlehhema'aá hho' gaa tleehh, kun waasle/atis tari dah baraá slafiingw, ala mukdá' tlehhema'aá tlakw gaa tleehh, kun waasle/atis kuri sakwasleemuut.” 30 “Aníng gár ni kilooeé' tleehh i káhh. Aníng an sakwasleemuút ar adoodá' Baabá naa oó'. Nee sakwasleemar'eé' i ganá', asma aníng sla'aarir'eé' a leelehhiitaaká, ala ar Baabá, kudá' aníng iga ya/aaw. 31 “Án birti kilooeé' lamabu'uúm, lamabu'ungw'eé' oo loeeká. 32 Oo hatlá' i deer oo aníng i lamabu'uúm. Nee aníng a xuú' gídaabá, lamabu'uungós kudá' aníng iwa lamabu'un oo ló'. 33 Kuungá' muu una ya/abé' amór Yohana, nee inós looeema giri lamabu'ún. 34 Ala aníng lamabu'úngw muu u ilaohiimaaká. Tí ngin alki/iít dirhúng i alé as kuungá' tawa ba/aanda'. 35 Yohana inós a tsaa'asi tidá' tsaa'amiis nee ar gwa/aat. Nee kuungá' gwa/ateemaadá' ina slaé', nee kay sa qwalala/é' ar har qoomár niina. 36 Ala lamabu'úngw án ni koom ku ak úr ta kuduú Yohanuwo. Asma gadiyeédár Baabuúeé' naa haniís ngiwa alhhe'ees. Nee gadiyeédár kilá' án ni tleehh, aníng i lamabu'uún sleeme gídaabá aníng Baabá iga ya/aáw. 37 Slám Baabuúdá' aníng iga ya/aaw, aníng iga lamabu'ún. Kuungá' afoorós ar kilá' qoomár kawa axasé' i káhh, slám slaqsaywós ugwa aandi'iiká. 38 Nee ala axweesantós i baraahúng wa hotká. Asma kuungá' kudá' tinda ya/aáw u haratlintatia'aaká. 39 Kuungá' tidá' taa gooín baraá Gooiro a mak tsee/ariindá', asma kawa xua', gídaabá kuungá' slafíngw alhhe'eesay wásl u koondá' baraawose. Nee Gooisíng an tidá' aníng i lamabu'uum. 40 Ala kuungá' a sla'a'aaká niwa amor'eé' hardata' as slafiingw kuwa sleera'. 41 “Aníng xirfuú amór múk daáhh u ilaohiimaaká. 42 Ala án kuungá' naa tsaáhh gídaabá kuungá' Mungú u sla'a'aaká. 43 Aníng nina hardáh ar umuú Baabuúeé'. Ala án kuungá' i ilaohiinda'aaká. Heé hatlá' bar naa hardáh ar umuuwós, kuungá' heedá' u ilaotá'. 44 Kuungá' haratlintaaooro adór kar aleesleera' a adoomá, kuungaásingá' ti kiloohúng xirfayeemisá'. Nee xirfuudá' amór Mungú kudá' wák daáhh kuungá' u leelehhita'aaká. 45 Ma kaahara' gídaabá aníng kuungá' nun sakwasleemuút dír Baabahe. Heé kuungá' nu sakwasleemuút i deer. An Musa, kudá' kuungá' taa haraxua'. 46 Asma kuungá' geera Musa bura haratlintié', aníng sleeme geera iga haratlintié'. Asma inós iidíguú daanduueé' guna gooín. 47 Ala bar kuungá' gooirós haratlintaaooro aga sié', kuungá' adór axweesanay'eé' kur haratlintia' a adoomá?”
6
1 Aluuwo Yesu iri tláy iri waaraáhh amór gayuú tlawtá Galilaya, ar ta babay tlawtá Tiberia. 2 Boo/oó úr oo muu Yesu gway eehaár, asma muruú taa ár, oo Yesu aa tleéhh dír tiqtuusér i alé. 3 Yesu iri tsa/án gawaá tloomár i alé, nee eeharuuseerós tari dinkwár i iwiít. 4 Ala Pasaáka, deelór ur ar múk Yahudi, naa tseewuúr. 5 Yesu iri qaytsiít, boo/oó úr oo muu guna ár, oo inós gwa eehaar. Yesu iri oó' dír Filipo, “Mikaátér mukwí i /ayi, dír kawa tlaxwaan a diimá?” 6 Adoorí gana oó' as nguwa iiari, ala inós gár i tleehhamór wa slai ga xuu'. 7 Filipo iri oó', “Mikaátér har shilíngi tsirér tsár sleeme i bu'utaká, tam ka dir'ín i niinaweemisi.” 8 Eeharusmoowós oo hatlá', Andrea, hhiyoó Simoni Petro, iri oó', 9 “Garmaako niiná diirihe i deer. Inós mikaátér kooán ga kón, ar taa tleéhh ar puuruú shayíri, nee siyoó tsár. Ala tí gár i bu' a milá dír múk yaariír kwihe?” 10 Yesu iri oó', “Muu iwiitisaak yaamí ale.” Didaádae gitsór yaariir i deer. Muu iri iwiít, hhawaate kilooín faaror'ín a har kume kooán. 11 Aluuwo Yesu mikaáteedá' gari óh, Mungú guri sluufiís, gari qasmiís dír mukdá' aa iwiit. Tam siyó sleeme aqo guna adoodá' laáq, ar qoomoó inooín taa slai. 12 Tam qoomár tawa aáx, Yesu eeharuuseerós gari báy, “Parhheemoodá' naa meetiye' burumburaak, tam parhhamtá wák miwa qwát.” 13 Parhheemaá naa meetiye' kiri burumbuúr, kudá' mukdá' aa /ayin aa meetiís gawaá mikaátér kooán wa ale ar puuruú shayíri, katatoó miba nee tsár nguri hatsiisiyé'. 14 Nee muu waa/oo/amoodá' Yesu aa tleéhh ngiwa ár, tari oó', “Aarusmoodá' ni baraá yaamí hardáh a kwí tsuwá alé.” 15 Yesu gari tsaáhh ar gídaabá inooín ku oohár wa slaa' ar /uuru, kuwa waawutmooín tleehhi. Inós adoodá' ngiwa tsaáhh, tina paraátl dir'ine, iri tsa/án gawaá tlooma malé alé, inós kilós. 16 Tsiindo niwa xayé', eeharuuseerós iri awét ay afaá tlawi. 17 Tari tsa/án gawaá miringamob, tlawtidá' kay waraáhh as tawa waaraahhi ay Kapernaumu. Nee qoomaadaádae iimi aa gíp, slám Yesu aa dir'ín i hardahiiká. 18 Tlawi iri leexwandút, asma fur'ár yaariir i deer. 19 Tawa geerí kumiít har qoomár kilomeétár kooán laqaá lahhoó', Yesu kuri ár, naxés i hii'imiit gawaá tlawtá wa ale, dír miringamoodá' gaa haranakaá/. Tari da'ayuút. 20 Yesu iri oó', “Hee a aníng. Ma da'ayumitaara'.” 21 Nee kuri ilaoohár wa slaá' baraá miringamoó har alé. Nee qoomaadár kilae miringamoó aáng iri hardáh afaá tsee/a amoodá' ta kay. 22 Looitleérós boo/oó muu iri gayuuqá' wa sihhiít amoodá' eeharuusee i dahh. Inooín ka xuu' adór miringamoó hatlá' ir kaáhh, aqo har kudá' wák. Slám Yesu nee eeharuuseerós taa al dahiiká baraá miringamoodá' i alé, ala eeharuuseerós iwa waaráhh a kilooín. 23 Ala miringér hatlá' ar Tiberiár daahh niri hardát didá' mikaáte kawa /aáy qoomár Aako iwa sluufiís. 24 Boo/aydá' ngiwa ár gídaabá Yesu i kaahh didaádae, tam eeharuuseerós, inooína kilá' tari dáh baraá miringe, tari tláy ay Kapernaumu as Yesu kuwa leelehhiiti. 25 Kuri amoodá' wa ár kuri báy, “Intsaahhatusúmo, xaylá kuúng naa amoorí hardát?” 26 Yesu iri oó', “Án a kah, án kuungá' gár is leelehhita' a layaadaeeká, tidá' taa aandé', ala gár is leelehhita' a mikaáteedá' taa /agé', tay axé'. 27 Muruú /aymaadá' hhitiruút mu sagadiyuusara', ala kudá' hhitiruutaaká oo slafíngw alhhe'eesay wásl ngu huúw na sagadiyuusaak. Muruú /aymaarí Garmoó Hee ngu kuungá' i haniis. Asma Mungú Baabá inós gwa ya/án, guri aleesleemuuwós i haniís.” 28 Tari oó', “Ala adór ta laqaan a adoomá, as gadiyér Mungú kawa tleehhaan?” 29 Yesu iri oó', “Gadiyér Mungú a tí, ‘Kudá' inós naa ya/aáw, haratlintiaak.’ ” 30 Tari oó', “Layár kuúng ta tlehh a gaalá? Atén i laqaamang, as atén kawa araan, nee kuúng uri haratlintiaán. Gadiyér kuúng ta tlehh a milá? 31 Baabi'iirén maána ngina /ayiyé', baraá xanxáy wa ale, adoodá' kara gooín, ‘Mikaátér dooraá daahh gana haniís as ngiwa /ayiya'.’ ” 32 Yesu iri oó', “Án a kah, Musa mikaátér dooraá daahh ngaa haniisiiká, ala a Baabuúeé' mikaátér ló' ar dooraá daahh, ngin hanimiis dirhúng i alé. 33 Asma mikaátér Mungú a tidá' awdiit gawaá doorí wa ale, nee muu guri slafíngw i hanís.” 34 Tari oó', “Aáko, mikaáteesíng umuúqo deelooro hanimiisang.” 35 Yesu iri oó', “Aníng an mikaátér slafíngw huwaahuuw dír heewo. Heé amor'eé' hardáh, i baloó qwariitiiká. Slám heé aníng iga haratlintii', i baloó waxiitiiká sleeme. 36 Ala án kuungá' nuna qaroó báw, án kuungá' iga aandé', ala i haratlintatia'aaká. 37 Kudá' sleémeero Baabá naa aníng i haniís, i amor'eé' hardahiyá'. Slám umuúqo heewo oo amor'eé' hardáh, u baloó tsee/aá i kwahhaaká. 38 Asma aníng naa aweeriiká gawaá doorí wa ale tidá' án ni slaa' ngiwa tleehh, ala a sla'aarirós kudá' aníng iga ya/aaw ngiwa tleehh. 39 Kudá' aníng iga ya/aaw gár i slai a tí, ‘Aníng tam heé wák muwa qwaareés baraá kudá' sleémeero awa naa aníng i hanmiisi, ala masók un waaslee/atís bál deelór alhhe'eesaywo.’ 40 Asma Baabuúeé' gár i slai a tí, ‘Umuúqo heewo oo Garma gwa i qaytsiit, nee guri haratlintii', masók slafíngw alhhe'eesay wásl gu kón. Nee aníng nguri waaslee/atís bál deelór alhhe'eesaywo.’ ” 41 Múk Yahudi iri qununuú/, tari oó', “Ahaá, mis kaahi, ‘Aníng a mikaáteedá' naa gawaá doorí wa awet.’ ” 42 Tari oó', “Ahaá, inós a Yesúwoóke, garmoó Yosefu. Slám baabuúwós nee aayoorós a kudá' ni xuaánaáke? Ahaá, mis kaahi, ‘Aníng nina gawaá doorí wa aweér.’ ” 43 Yesu iri oó', “Ma kiloohúng qununu/aara'. 44 Heé hardahamuú amor'eé' gu aleesláw i kaahh, barnaxes kunga uruuxiiká nee Baabuúdá' aníng iga ya/aaw. Nee aníng nguri waasle/atís bál deelór alhhe'eesaywo. 45 Kaa gooín baraá gooír aaruuseero gídaabá, ‘Muu sleémeero ku intsaahhatis nee Mungú.’ Gawaá adoorihe, umuúqo heewo oo Baabá gwa axaas, nee gari intsatsaahh amoorós wa ale, i amor'eé' hardah. 46 A gídaabaheeká hee Baabá guna ár. Ala heé Baabá gwa ar, a kudá' amór Mungú daáhh. Kwí an kudá' Baabá ngwa ar. 47 Án a kah, heé aníng iga haratlintii', i slafíngw alhhe'eesay wásl kón. 48 Aníng a mikaátér slafíngw huwaahuuw dír heewo. 49 Baabi'iihúng maána kana /aáy, baraá xanxáy wa ale, ala qatlo kaa mayká. 50 Ala tí an mikaáteedár naa gawaá doorí wa awet. Hee bar ngaa /aáy i baloó gwaiiká. 51 Aníng an mikaáteedá' slafíngw koom, tidá' naa awet gawaá doorí wa ale. Hee bar mikaáteerí ngaa /aáy, i slafaafín ay alhhe'eesay wasle. Nee mikaáteerí án ni haniis a slaqwte'eé' ar kilá', as muu slafiingw nguwa slay.” 52 Múk Yahudi tari kilooín kaangaanuús tari oó', “Ahaá, heewí adór slaqwtós ngir atén i haniisi a adoomá kawa /ayaan?” 53 Yesu iri oó', “Án a kah, kuungá' barnaxes slaqwtá Garmoó Hee aga /agi'iiká, nee tseereerós aga wati'iiká, kuungá' slafiingw i kaahh baraahunge. 54 Heé slaqwte'eé' ga /aáy, nee oo tseerer'eé' ga wáh, slafíngw alhhe'eesay wásl gu kón. Nee án u waasle/atís bál deelór alhhe'eesaywo. 55 Asma slaqwte'eé' a mikaáteedár ló', nee tseerer'eé' a wahtadár ló'. 56 Heé slaqwte'eé' ga /aáy, nee heé tseerer'eé' ga wáh, inós i baraaeé' wa hoot, nee aníng a baraawós wa hoót. 57 Asma adoodá' Baabuúeé' kudá' slaáf aníng ira ya/aáw, nee aníng a slaáf as Baabá, heé aníng iga /aay i slaaf sleeme as aníng. 58 Tí an mikaáteedá' naa gawaá doorí wa awet. Mikaáteerí nee tidá' baabi'iihúng naa /ayiyé' a wakeeká. Asma inooín tam mikaáteedá' kaa /ayi, ala qatlo kaa mayká. Ala heé mikaáteerí ga /aáy i slaaf ay alhhe'eesay wasle.” 59 Yesu axweesanaywí guna baraá doó saalíngw wa axweés, qoomár iwa intsaahhatimís amór Kapernaumú wa ale. 60 Múk yaariír baraá tla/ángw eeharuusér Yesuwo axweesanaydá' kuwa axaás, tari oó', “/Aymuuwí ku gawít, heé ya/aamaro gu aleesláw a heemá?” 61 Yesu gari tsaáhh baraá muunuúwose gídaabá, eeharuuse /aymuudá' gu qununú/, iri oó', “/Aymuuwí i dukutsumoó tleehhimíti dirhunge? 62 Ala a adoomá bál Garmoó Hee bura aandé', bir tsa/a/án amoodá' geera i dahhi? 63 Qeeru an kudá' slafíngw hanmiís, slaqwa gár i bu' i káhh. /Aymi'iiká' naa kuungá' i oó' a qeeru, slám a slafiingw. 64 Ala baraá tla/angwhunge muu i deer oo aa haratlinti'iiká.” Asma Yesu mukdá' gwa haratlinti'iiká gu qaroó geerí xuu', tam heedaádá' gu sakií/ sleeme. 65 Yesu iri oó', “Gawaá adoorihe gaarí an gár án kuungá' nusa báw gídaabá, ‘Hee i kaahh oo hardahamuú amor'eé' gu aleesláw burkwa aleesleemuú i haniisiiká nee Baabuúeé'.’ ” 66 Iimír qoomaadae múk yaariír baraá eeharuuseerose iri alí kií/, Yesu kwa sangw eehariiká. 67 Yesu iri oó' dír eeharuuseerós tidá' miba nee tsár, “Xáy, kuungá' sleeme aníng i geexeemuú wa sla'á'a?” 68 Simoni Petro iri oó', “Aáko, amór ta kawaan a amór heemá? Asma kuúng a axweesantá slafíngw alhhe'eesay wásl koón. 69 Atén aga haratlintiaán, slám aga xuaán adór kuúng tar Kudá' hhoohhoó' oo Mungú.” 70 Yesu iri oó', “Xáy, án kuungaásingá' mibá nee tsár naa tsawaáriíke? Nee oo wák baraahunge a neetlaangw.” 71 Gawaá axweesantihe daanduú Yuda guna axweés, garmoó Simoni Iskariote, asma inós an kudá' gu sakií/, nee inós an heé wák baraá eeharuuseedá' mibá nee tsare.
7
1 Aluudaádae Yesu ina hi'iimiít baraá yaamaá Galilayár wa ale, asma gaa slaiiká iwa hi'iimiiti baraá yaamaá Yudeár wa ale, asma múk Yahudi i inós leelehhiit, as kuwa gaasár wa slai. 2 Deelór ur ar múk Yahudi, deeloodá' ur ar Isleeric, qoomaadae aa naká/. 3 Hhaeewós nguri bayé', “Quútl diirihe, tláw baraá Yudea, as eeharuuseerók tlehhemi'iiwók kudá' ta tlehhahhit, ngiwa ariya'. 4 Hee barnaxes ti xu'utisár wa slaa', tlehhemi'iiwós gi tleehhiiká ar naaqo. Kuúng bar tlehhemi'iiká' tlehhít, ti laqaan dír múk baraaká' yaamu, kuúng u kilá'.” 5 Asma tam hhaeewós awa kilá' Yesu ngwa haratlinti'ii'iiká. 6 Yesu iri oó', “Qoomar'eé' naa xeeriiká, ala qoomarhúng i deer deelo sleémeerowo. 7 Múk aa haratlintii'iiká kuungá' nu aahhiiká, ala aníng iga aáhh. Asma án inooín in babaw gídaabá tlehhemi'ii'ín ki tlakw. 8 Kuungá' tsa/amé', deeloorí ur awaak. Aníng deeloorí ur a awaaká hamihe, asma qoomar'eé' aa xeeriiká.” 9 Axweesanaywí ooaro nguwa hhe'eés, inós iri Galilayár i meét. 10 Ala hhaeewós niwa tlayé' as tawa deelór úr ay, inós sleeme iri daqáy, taa geehhoutisiiká, ala ar naaqod. 11 Múk Yahudi Yesu kuri leelehhiít baraá deeloodá' ure, tari oó', “Heedaádá' i amá?” 12 Múk yaariír iri qununuú/ baraá boo/aydae daanduú Yesuwo. Bahh'alé tari oó', “A heé hhoó'.” Bahh'alé ta kaahi, “Aasla'áy, in múk al/agín.” 13 Ala heé gwa daanda axwees ar geehhoeema i kaahh, asma ta múk Yahúdír da'ayuumiit. 14 Qoomár tawa tla/aaohú deelór úr i dirii'i, Yesu iri dáh baraá Doó Mungú, iri intsaahhatimís. 15 Múk Yahudi tari waa/oo/amín tari oó', “Heewí sagalooár adór tí adór ngira sláy, inós bira soomuusiiká?” 16 Yesu iri oó', “Intsaahhasar'eé' a te'eeneeká, a ar kudá' aníng iga ya/aaw. 17 Hee barnaxes sla'aarír kudá' aníng iga ya/aaw, gaa ya/án tleehhamooro, iidíguú intsaahhastadá' daqaní gu tsaahh, gídaabá amór i dahh a amór Mungúhe, laqaá a án kilooeé' an axweés. 18 Heé sagós ar axweés, xirfuú i leelehhiiti a kós kilós. Ala heé xirfuú kudá' inós ngwa ya/aaw gu leelehhiít, heedá' a heé ló', nee baraawose al/ayma i káhh. 19 Ahaá, Musa hara'aya ngaa dirhúng i haniísiíke? Nee baraahunge tam heé wák oo hara'aya gaa boo/ees i kaahh. Ala kuungá' aníng mihar gaasár wa sla'a'?” 20 Boo/aydá' iri oó', “Ahaá, kuúng a neetlaamér koónda? Ahaá, heé kuúng u gaasár wa slaá' a heemá?” 21 Yesu iri oó', “Aníng /aymuú wák oo waa/oo/amo una tleéhh, kuungá' sleémeero tari waa/oo/é'. 22 Musa hara'ayár al/utlo ngina haniís, ala a gídaabaheeká hara'ayaarí in amór Musá dáhh, ala a amór baabi'i. Nee kuungá' tam bál deelór hungu/umaawo hee u al/utlá'. 23 Ala hee bir harín al/utlooro bál deelór hungu/umaawo, as hara'ayár Musa makawa geeqáy, ala án kuungá' adór ir i buhhaabuhha' a adoomá, aníng bar hee una hungu/uús bál deelór hungu/umaawo. 24 Muu mu sakwasleemuutara' ar barqaanti, ala sakwasleema naa tlehhitaak ar loohír ganaa'.” 25 Múk Yerusalemu bahh'alé tari oó', “Ahaá, heewí a kudá' ta leelehhiítiíke, as kuwa gaasár wa slai? 26 U ga/eéraáke, i axwees ar geehhoeema, ala inooín gár ku babay i káhh. Dooqa mukwí urén gaa xuú' gídaabá, a ló', heewí a Krísto. 27 Ala heewí atén u xuaán amór i dahhi. Ala Kristo bál bindi hardah, amór i dahhi heé ga xuú' i kaahh.” 28 Yesu iri tseé' ar afór ur baraá Doó Mungú wa ale iwa intsaahhatimisi, iri oó', “Án kuungá' i xuá', nee amoodá' ni daahh a xuá' sleeme. Ala án naa hardahiiká as sla'aarir'eé'. Kudá' aníng iga ya/aaw, inós a looeema, slám kuungá' inós u xua'aaká. 29 Inós aníng u xuú' asma aníng a amoorós daáhh. Inós an kudá' aníng iga ya/aaw.” 30 Gawaá adoorihe kuri oohár wa slaá', ala heé gwa oh i kaahh, asma qoomaarós aa xeeriiká. 31 Ala múk yaariír baraá boo/aydae Yesu guri haratlintií' tari oó', “Ahaá, Krísto bál bindi hardah, layár yaariir ar tír heewí ga baa/ ga tleéhhi?” 32 Múk Farisayo boo/aay guri axaás adór ira qununuú/ daanduuwose. Inooín nee geeraharuusér uren ar saalíngw múk Yahudi askaári kari ya/aáw as Yesu kuwa oohi. 33 Yesu iri oó', “Har qoomár niinawe án nee kuungá' a dinkwa. Aluuwo aníng a tláw amór kudaádá' aníng iga ya/aaw. 34 Aníng kuungá' i leelehhá', ala i sleera'aaká, slám aníng didaádá' ni dirii', kuungá' hardahamu u aleesleera'aaká.” 35 Múk Yahudi tiri kilooín yaahamiisiyé', “Heewí amór i kay a amá, diirí atén kuwa araanaaká a diimá? Amór i kay a amór múk Yahudi kudá' aa diyaa/áti amór múk xoordaá hatlá', nee giri intsaahhatimísi? 36 /Aymuuwí i kaahi gídaabárós a milá? Kí iwa kaahi, ‘Aníng kuungá' i leelehhá', ala i sleera'aaká, slám aníng didaádá' ni dirii', kuungá' hardahamu u aleesleera'aaká.’ ” 37 Baraá deeloodá' ure, deeloodár alhhe'eesaay an deeloodá' ak ur. Baldae Yesu ina sihhiít iri tseé' ar afór ur iri oó', “Hee bira waxiít, ni amor'eé' hardahi, as iwa wahi. 38 Asma Gooi i kat, ‘Heé aníng iga haratlintii', yau awa ma'aá slafíngw koomá' i baraawós wa ti'iitiyá'.’ ” 39 Yesu axweesanaywí guna axweés daanduú Qeeruú hhoohhoó', kudá' ta haniisi dír mukdá' sleémeero oo inós gwa haratlintii'. Qeeru naa hardahiiká qoomaadae, asma qoomaadae Yesu xirfuuwós gwa slayká. 40 Muu bahh'alé baraá boo/aydae /aymi'iiká' kiwa axaás, tari oó', “Ar ló', heewí a aarusmoodá'.” 41 Bahh'alé tari oó', “Heewí a Kristo.” Ala bahh'alé tari oó' sleeme, “Ahaá, Kristo i Galiláyár dáhhi? 42 Gooi baré i kat gídaabá, Kristo i ti'iit baraá xwaylár Daudí wa ale, nee amór ni dahhi a amór Betilehemu, gixsadá' Daudi iwa hoót.” 43 Ala gawaá adoorihe boo/aydá' tiri partliít as daanduú Yesú wa ale. 44 Bahh'alé baraá boo/aydae Yesu kuri oohár wa slaá', ala heé gwa oh i kaahh. 45 Askaáridá' taa ya/aáw, iri hardát dír geeraharuusér uren ar saalíngw múk Yahudi nee múk Farisayo. Inooín tari oó', “Ahaá, gaálay ngwa hube'?” 46 Askaáridá' iri ó', “Heé aa adór heedaádár axwees i kaahh tam looár wake.” 47 Múk Farisayo iri oó', “Kuungá' sleeme tunda al/áyi? 48 Baraá múk urén nee múk Farisayowo heé gwa haratlintii' a heemá? 49 Ala boo/aywí hara'aya ga xuaaká, kwa qaroó lu'ús.” 50 Nikodemu a heé wák baraá tla/angw'ine. Inós a kudá' Yesu gwa i daqay looár wake, qoomár xweeraawo. Inós giri báy, 51 “Ahaá, hara'ayarén hee gu sakwasleemúta, barnaxes axweesantós kaa axaasiiká geerí alé, nee barnaxes kaa xuiiká tidá' aa tleéhh?” 52 Inooín tari oó', “Kuúng sleeme kár amór ni dahh a Galiláyáro? Áx leelehheek baraá Gooiro gídaabá aarusmoó Galiláyár wa ti'iít i deéro?”
8
1 Umuú heewo iri waátl amór do'ós. Ala Yesu iri tláy amór tloomarka ta babay Miseituni. 2 Looa niwa tleér Yesu iri malé dáh baraá Doó Mungú. Múk yaariír guri i daqáy. Yesu iri iwiít, giri intsaahhatimís. 3 Intsaahhatuusér hara'ayár Musa nee múk Farisayo /ameenirka kari huúw dír Yesu, ar tinda óh baraá fuqtá wa ale. Kari tla/ángw i qaás. 4 Yesu kuri báy, “Intsaahhatusúmo, /ameenirí ngaa baraá fuqtá wa oohaán. 5 Baraá hara'ayaro Musa ina oó', /ameenár adór tí, gár kas hariím a tlaqut ar tlaa/e. Ala kuúng ma kát?” 6 Yesu kuna adoorí báy as kuwa iiari, as /aymuú Yesu kur sakwasleemuuti kuwa slay. Yesu iri xupuú', iri gooín ar diitsarós yaamí alé. 7 Ala mukdá' iwa ak buúhh yaahamisuuwo, Yesu iri amor'ín i qaytsiít, giri báy, “Heé baraá tla/angwhunge tlakweemaá koomaaká, /ameenirí ngi geerí tsaxaari ar tlaa/ano.” 8 Yesu iri malé xupuú', iri gooín ar diitsarós yaamí alé. 9 Inooín /aymi'iidá' Yesu aa oó' kiwa axaás, muner'ín giri sakwasleemút. Tiri wakeetiné' ti'inango. Bariisee ina giiriín, sleémeero tay faakiís. Yesu kuna kilós geexáy, nee /ameenidá' i didá' wa sihhimamít. 10 Yesu iri qaytsiít, /ameenidá' gari báy, “Aáyo, mukdá' i amá? Heé kiíng iga sakwasleemuut i káhhi?” 11 /Ameenidá' iri ó', “Aáko, i kaahh.” Yesu gari báy, “Tam aníng sleeme kiíng i sakwasleemuutaaká. Kiíng tláw, ala tlakweema mi malé tleehhaar.”] 12 Yesu iri malé oó', “Aníng a gwa/ateemaá yaamu. Heé aníng iga eehaar, i baraá giwtír kayká baloó alé, ala inós gwa/ateemaá slafiingw gi kón.” 13 Múk Farisayo iri oó', “Kuúng a kilók tin lamabu'uún. Lamabu'uungók oo loeeká.” 14 Yesu iri oó', “Aníng tam ti kilooeé' lamabu'uuma, lamabu'ungw'eé' oo ló', asma aníng amór ni daahh a xuú', nee amór ni kaw sleeme. Ala kuungá' a xua'aaká amór ni daahh laqaá tam amór ni kaw. 15 Kuungá' hee un sakwasleemutá' ar tlehhemi'iiwós kudá' ta ara'aanda'. Ala aníng hee u sakwasleemuutaaká. 16 Án tam sakwasleemuuta, sakwasleemar'eé' ar ló'. Asma aníng a kilooeeneeká. Ala a aníng nee kudá' aníng iga ya/aaw. 17 Slám baraá hara'ayarhunge kaa gooín gídaabá lamabu'úngw múk tsár a lamabu'úngw ló'. 18 Aníng tin kilooeé' lamabu'uúm, nee Baabuúeé' kudá' aníng iga ya/aaw, i lamabu'ún sleeme.” 19 Múk Farisayo iri oó', “Baabuúwók i amá?” Yesu iri oó', “Án kuungá' i xua'aaká. Tam Baabuúeé' sleeme u xua'aaká. Aníng bar geera iga xué', Baabuúeé' sleeme ugwa xué'.” 20 Yesu axweesanaywí guna axweés qoomár iwa intsaahhatimisi baraá Doó Mungú wa ale, baraá matla/ángw ilahhooa. Ala heé Yesu ooharo gwa qiitl i kaahh, asma qoomaarós aa xeeriiká. 21 Yesu iri malé oó', “Aníng a quútl, ala án kuungá' iri leelehhitá', nee kuungá' a qatlá' baraá tlakweemaahúng i alé. Nee amoodá' án ni kaw, kuungá' hardahamu ngu aleesleera'aaká.” 22 Múk Yahudi iri oó', “Ahaá, tin kilós gaási, as adoodá' iwa kaahi, ‘Aníng a quútl, nee kuungá' hardahamuú amor'eé' u aleesleera'aaká.’ ” 23 Yesu iri oó', “Kuungá' awa baraay, aníng oo gawa. Kuungá' awa yaamuuká', aníng oo yaamuukaeeká. 24 Gaarí an gár kuungá' án nusa báw gídaabá, ‘Kuungá' a qatlá' baraá tlakweemaahúng i alé. Asma kuungá' barnaxes aníng iga haratlinti'ii'iiká gídaabá aníng an kudá', daqaní kuungá' aqo qatlá' baraá tlakweemaahúng i alé.’ ” 25 Múk Yahudi iri oó', “Kuúng a heemá?” Yesu iri oó', “Aníng an kudaádá' taa geerí oó'. 26 Aníng axweesanoó yaariír u koóm, nee sakwasleemár yaariir ngiwa kah daandeemoohunge. Kudá' aníng iga ya/aaw, inós a looeema. Nee aníng tidá' naa axaás dirós wa ale, an tí ni kah dír múk i alé.” 27 Ala inooín kaa tsaahhiiká adór iidíguú Baabá ngur káh. 28 Yesu iri oó', “Qoomár bar Garmoó Hee tleesár gawto ugwa hhe'esé', daqaní a tsahhá' gídaabá aníng an kudá'. Nee daqaní a tsahhá' gídaabá án gaa a kilooeé' tleehhaaká, ala adoodá' Baabá aníng ira intsaahhatís, an adoodá' ni axwees. 29 Nee kudá' aníng iga ya/aaw, inós i dinkwa nee aníng. Aníng iga kilooeé' geexayká. Asma umuúqo deelooro tidá' inós gu sla'atimis an tlehhiít.” 30 Yesu axweesanaywí nguwa axweés, múk yaariír guri haratlintií'. 31 Yesu múk Yahudi kudá' gwa haratlintii' guri báy, “Kuungá' bara kumité' axweesante'eé' eeharahaduwo, aga eeharuuser'eé' ar ló' tleehhité'. 32 Slám looeema i tsahhá', nee looeemaaká' nu gweeriyá' baraá lawaali'iimaro.” 33 Tari oó', “Atén a xwaylár Abrahamu, slám aga lawaalér hee tleehhitaaniiká baloó alé. Kuúng mas kat, ‘Tundu gweer.’ ” 34 Yesu giri báy, “Án a kah, umuúqo heé tlakweemaá tlehhahhiít, a lawaalmoó tlakweema. 35 Nee lawaalmo deelo sleémeero do' gu hootiiká. Ala na/aay i doó hoot deelo sleémeero. 36 Ala Garma burna gweér baraá lawaali'iimaro, tunda gweér kángw kilá' wa ale. 37 Aníng a xuú', kuungá' a xwaylár Abrahamu. Aníng in leelehhitá' iwa gaasár wa sla'a', asma axweesante'eé' baraahunge i káhh. 38 Tidá' án naa ár amór Baabá wa ale, an tidá' ni axwees. Nee tidá' kuungá' taa axasé' amór baabuúhúng wa ale, an tidá' ta tlehhita'.” 39 Tari oó', “Baabuúrén a Abrahamu.” Yesu iri oó', “Kuungá' geera bar na/'aá Abrahamu, geera alók gadiyeérós aga tlehhé'. 40 Tidá' ló' naa amór Mungú wa axaás, ngin kuungá' babáw, ala tam adoorihe kuungá' i gaasár wa sla'á'. Ala Abrahamu adoosíng gaa tleehhiiká. 41 Kuungá' gadiyér ta tlehha' ar baabuúhúng.” Tari oó', “Atén a xwaylár tsaatu'uumarooká. Atén Baabá u koomaán, an Mungú.” 42 Yesu iri oó', “Mungú geera bar baabuúhúng, án geera kuungá' iga slaé'. Asma án amór ni daahh a amór Mungú. Niri hardáh amoorí alé. Ala naa hardahiiká as sla'aarir'eé', ala án Mungú ina ya/aáw. 43 Ala tí án ni kah mas tsatsahhaanda'aaká? Asma kuungá' axweesante'eé' iiár i qaasaro a aleesleera'aaká. 44 Kuungá' amór ta dahha' a amór baabuúhúng, Neetlaangw, nee ilatleerír baabuúhúng an tidá' ta sla'a' tlehhmuuwo. Inós a tsu/utusmo iimír iimu/uungo, tam aa sihhiitiiká baraá looeemá i alé, asma looeema baraawose i kahhiyá'. Bir lamtá axwees, a tós kilós gan axwees, asma inós a lamusmo nee a baabuú lama. 45 Ala aníng looeema in káh, an gár án kuungá' is haratlintatia'aaká. 46 Heé baraá tla/angwhunge tlakweemaaeé' ngi laqaám a heemá? Nee aníng bar tidá' ar looeema ngi káh, kuungá' mas ya/a/aanda'aaká? 47 Heé Mungú axweesantá Mungú gaa iiár i qamín. Ala kuungá' a axamisa'aaká, asma kuungá' a múk Munguheeká.” 48 Múk Yahudi iri oó', “Ahaá, atén ar ló' aga ooániíke, tawa ooaán gídaabá kuúng a heé Samaria, nee gídaabá a neetlaamér koón.” 49 Yesu iri oó', “Aníng a neetlaamér koomaaká. Ala aníng Baabuúeé' un ilaiwawaá/. Ala kuungá' aníng i ilaiwawa/a'aaká. 50 Slám aníng ti xirfuú i leelehhiitaaká. Ala oo wák i deer oo aníng u xirfuú i leelehhiít, nee inós an kudá' sakwasleema ga tleéhh. 51 Án a kah, hee bar axweesante'eé' gaa óh, i baloó gwaaiiká.” 52 Múk Yahudi iri oó', “Daxta aga tsaahhaán adór kuúng tar neetlaamér koón. Abrahamu aa gwaá', aaruuse aa qátl, ala kuúng a kat, ‘Hee bar axweesante'eé' gaa óh, i baloó gwaaiiká.’ 53 Baabuúrén Abrahamu aa gwaá'. Inós kuúng u bá/a? Nee aaruuse sleeme aa qátl. Kuúng heé tir slaqamiimis a heemá?” 54 Yesu iri oó', “Án kilooeé' birti xirfayeemiís, xirfuueé' a gaarooká. Án baabuúeé' i xirfayeemiis, inós an kudá' kuungá' tawa kata', ‘A Mungúrén.’ 55 Kuungá' ugwa xui'iiká, ala aníng u xuú'. Barnaxes aga oó' u xuaaká, aníng a lamusmo tleehhiít adór kuungá' wa ale. Ala án u xuú', nee axweesantós aga óh. 56 Abrahamu, baabuúhúng, ina baraá/ asma deelor'eé' ngiwa ari. Inós gay ár, iri qwalalaá/.” 57 Múk Yahudi iri oó', “Kuúng kureeraá mibeeraá kooán iga eeriiká, kuúng Abrahamu uga qo aándi?” 58 Yesu iri oó', “Án a kah, iimír Abrahamu kuwa laqwaliiká, aníng a qaroó daadeer.” 59 Inooín tlaa/e kiri sleemiís as kuwa tlaquuti. Ala Yesu iri nahhaát, iri ti'iít baraá Doó Munguhe.
9
1 Yesu qoomár iwa waaraahhi, heeko guna ár, inós a taampa iimír kuwa laqwaali. 2 Eeharuuse Yesu guri yaahás iri ó', “Intsaahhatusúmo, heé tlakweema gaa tleehh a heemá, a heewíhe laqaá a xwayliteérós, heewí kuwa laqwaali tawa taampa.” 3 Yesu iri oó', “Heewí tlakweemaawós ngwa taampuy'iiká, laqaá tam tlakweemaá xwayliteérós, ala as gadiyér Mungú iwa geehhouur inós ar alé. 4 Gár atén tiwa hariím a gadiyér kudá' án iga ya/aaw ngiwa tleehhaan, dír tlaatla/aangw ir kumiit. Xweera binda hardahiyé', hee gadiyeét tleehhamooro ga aleeslayká. 5 Qoomaarí án niwa baraá yaamí dirii', aníng a gwa/ateemaá yaamu.” 6 Adoorí ooaro ngiwa hhe'eés, iri yaamí tsuúq, baa/í gari tleéhh ar tsuuqaadá', baa/ídá' gari sliík ar ila'. 7 Iri oó', “Tláw, hamtlo aweek baraá tlahhasár Siloamu.” (Gídaabárós, “Oo taa ya/aáw”). Iri tláy, iri hamtlór áy. Niwa kií/ naxés i xumiis. 8 Inslaawaywós kudá' aáng gu xuú' gídaabá heewí a heedaádá' firaariím, tari oó', “Ahaá, heewí a kudá' iwaawiítaáke nee iwa firaarin?” 9 Múk hatlá' iri oó', “An inós.” Bahh'alé tari oó', “Aasla'áy, a kudáeeká, an slaqamiimís nee kudá'.” Heedaáduú kilá' iri oó', “An aníng.” 10 Tari oó', “Adór ilaawók nira qaytsitiyé' a adoomá?” 11 Inós iri oó', “Heedaádá' ta babay Yesu baa/í gana tleéhh, ilaaeé' giri sliík, iri báy, ‘Tláw, hamtlo aweek baraá tlahhasár Siloamu.’ Aníng niri daqáw, niri hamtliím, ilaaeé' niri qaytsitiyé'.” 12 Tari oó', “Heesíng i amá?” Inós iri oó', “Aníng u xuaaká amór i dirii'i.” 13 Heedaáduú taampa kuri huúw amór múk Farisayo. 14 Nee baldá' ilaawós kiwa gweér nee Yesu, baldá' a deelór hungu/uma. 15 Múk Farisayo sleeme heedaádá' kuri yaahamiís malé alé, adór ilaawós nira qaytsiitiyé'. Inós iri oó', “Ilaaeé' gina baa/ír ar sliík, án niri hamtlór áw, nee hám a xumiís.” 16 Múk Farisayo bahh'alé tari oó', “Heesíng i amór Mungú dahhiiká, asma hara'ayár deelór hungu/uma ga eeharahariiká.” Bahh'alé tari oó', “Heé tlakweemaá koóm, layár adór tí tleehhamooro, adór ngir aleeslay a adoomá?” Tari afoo dakumiisiyé' tla/angw'ine. 17 Tari oó' dír heedaáduú taampa sagaáwa tsare, “Kuúng ma kát daanduú iidíguú heesinge? Asma ilaawók ngaa gweér.” Iri oó', “A aarusmo.” 18 Ala múk Yahudi iidíguú heedaádá' kwa haratlinti'iiká gídaabá a taampa nee ilaawós kiri gweér. Xwaylitér heedaáduú taampa kari ateét, 19 kari yaahaás, tari oó', “Garmaawí a koohúnge, kudá' tawa kata' a taampa iimír kuwa laqwaali? Adór ilaawós nira qaytsitiyé' a adoomá?” 20 Xwayliteérós iri ó', “Atén gár ta xuaan garmaawí an koorén, nee gídaabá an taampa iimír kuwa laqwaali. 21 Ala adór hamí ir xumiisi atén a xuaanaaká. Slám heé ilaawós gaa gweer u xuanaaká. Inósuú kilá' yaahasaak, asma inós a heé úr. Inósuú kilá' ngi ooi.” 22 Xwayliteérós adoorí gana ó', asma i múk Yahudír da'ayuumít. Asma múk Yahudi gaa qaroó al'axweés gídaabá, hee bar Yesu ngwa ya/án, gídaabá inós a Kristo, heedaádá' ku baynitiis dír doó saaliingo. 23 Gaarí an gár xwayliteérós isa ó', “Inósuú kilá' yaahasaak, asma inós a heé úr.” 24 Múk Farisayo heedaáduú taampa kuri ateét sagaáwa tsare, tari oó', “Mungú xirfuú i haniseek. Atén a xuaán gídaabá heedaádá' a heé tlakusmo.” 25 Heedaáduú taampa iri oó', “Adór tar tlakusmo, aníng a xuaaká. Aníng gár ni xuu' a tí, ‘Geeraawo aníng a taampa, nee hám daxta a xumiís.’ ” 26 Tari oó', “Gár naa kuúng i tleéhh a milá? Nee adór ilaawók ngira gweér a adoomá?” 27 Iri oó', “Aníng kuungá' naa qaroó ádbáw. Ahaá, kuungá' mas axmamisa'aaká? Mas malé axaasár wa sla'á'. Kuungá' sleeme a sla'á'a tawa eeharuuseerós tleehhita'?” 28 Kuri niqimís tari oó', “Kuúng an eeharusmoó heesíng. Atén a eeharuusér Musa. 29 Atén a xuaán gídaabá Mungú ina axweés nee Musa. Ala amór heesíng i dahhi a xuanaaká.” 30 Heedaáduú taampa iri oó', “Gaarí a gár waa/oo/amo, bar kuungá' amór i dahhi a xua'aaká, nee inós ilaaeé' gina gweér. 31 A xuaán gídaabá Mungú múk tlakweemaá koóm gu iiár i qaminká. Ala heé Mungú ilaiwawaá/ nee sla'aarír Mungú ga tlehhiít, heé adoorí Mungú gu iiár i qaas. 32 Iimír iimu/úngw yaamuuwo kángw adoorí kwa axaasiiká gídaabá, hee ilaá taampa gaa gweér, barnaxes a taampa iimír kuwa laqwaali. 33 Ala heewí bir amór Mungú dahhiiká, gár tleehhamooro geera i aleeslay i káhh.” 34 Inooín tari oó', “Kuúng bartuna laqwaál baraá tlakweemaá wa ale, kuúng daxta atén adór tir intsaahhatimis a adoomá?” Kuri tsee/aá i duúx baraá doó saaliingo. 35 Yesu gari axaás gídaabá heedaádá' kwa tsee/aá i duúx baraá doó saaliingo. Guri ár, iri oó', “Kuúng Garmoó Hee u haratlintatía?” 36 Heedaádá iri oó', “A heemá, Aáko, as án nguwa haratlintii'.” 37 Yesu iri oó', “Kuúng ugwa aán. Heé nee kuúng axweesá' hamí an inós.” 38 Heedaádá' iri oó', “Án ugwa haratlintií', Aáko.” Guri i tumbarara'aát. 39 Yesu iri oó', “Aníng nina hardáh baraaká' yaamu as kwasleema, as múk xumiisaaká iwa qaytsiti, nee múk xumiís i taampuuti.” 40 Múk Farisayo bahh'alé, oo didaádá' i dirií', adoodá' ngiwa axaás, tari oó', “Ahaá, atén sleeme a taampúwo?” 41 Yesu iri oó', “Kuungá' geera bar taampu, geera alók a tlakweemaá koonda'aaká. Ala hám kuungá' a kata', ‘Atén a xumiisaán,’ ala gawaá adoorihe tlakweemaahúng i gawaahúng i kahhiyá'.”
10
1 Yesu iri oó', “Án a kah, heé aa dahiiká ar afkuú do' baraá matla/ángw bee/aangw, ala ina dáh ar amór hatlá', heedaádá' a fisusmo nee a malgusmoe. 2 Heé afkuú doó ar dáh a de'eamusmoó bee/aangw. 3 Heedaádá' afkuú doó xuúm, afkuú do' gu gweer dír heewihe. Nee bee/aangw afoorós gari axaas. Inós bee/aangós guri ateetín ar ume, nee guri tsee/aá i duux sleémeero. 4 Qoomár bee/aangós sleémeero burngu duuxún, gun geerahaar, nee bee/aangw iri eeharín, asma afoorós ga xuu'. 5 Bee/aangwí heé hatlá' gu baloó eehariiká, ala a gun ilagoow. Asma bee/angwí afór múk hatlá' ga xuiiká.” 6 Yesu slaqsaywí guna ar axweés dir'ín i alé. Ala inooín gídaabárós kaa tsaahhiiká. 7 Yesu iri malé oó', “Án a kah, aníng an afkuú doó bee/aangw. 8 Kudá' sleémeero naa hardahiye' qoomár án niwa hardahiiká, inooín a fisuuse nee malguuse. Ala bee/aangw gaa iiár i qaasiiká. 9 Aníng an afkuú do'. Hee bira dáh ar aníng, i ba/án. Inós in darah nee in ti'imiit, nee /aymisi ga sláy. 10 Fisusmo gár nis hardahi a fiiso nee tsu/uta nee hhita. Án nina hardáh as slafiingw nguwa slaya', nee slafingwdá' iwa doogin. 11 “Aníng a de'eamusmoó hhoó'. De'eamusmoó hhoó' slafiingós gun duux as daanduú bee/aangw. 12 Heé ta bu'un, barnaxes taweermo gwa ár, naa hardáh, in goow, bee/aangw guri geexáy, asma inós a de'eamusmoowooká, slám bee/aangw a koseeká. Taweermo bee/angwdá' gway uhín nee gway diyayaa/. 13 Heedaádá' ina goów as tawa heé ta bu'un, asma bee/aangw dirose a gaarooká. 14 Aníng a de'eamusmoó hhoó'. Aníng bee/angw'eé' u xuú', nee bee/angw'eé' aníng i xuu'. 15 Adoorí an adór Baabá aníng ir xui, nee adór aníng Baabá ngur xuu'. Aníng slafingw'eé' un duúx as daanduú bee/aangw. 16 Bee/ángw hatlá' sleeme u koóm, ala i baraá daqtiheeká. Bee/angwí gár kuwa hariím a ngun huúw baraá daqtí alé. Inooín afor'eé' ngiri iiár i qaasiyá', aluuwo tari daqtá wák nee de'eamusmo tari wak. 17 “Baabá aníng i slaa', asma slafingw'eé' un haniís as nguwa malé oh. 18 Heé slafingw'eé' gu hingeés i kaahh. Ala a ánuú kilá' un haniís. Aníng aleesleemu u koóm oo slafingw'eé' nguwa haniis. Nee slám aleesleemu u koóm oo nguwa slaw malé alé. Adoorí an adoodá' Baabuúeé' naa hara'ayín tlehhmuuwo.” 19 Múk Yahudi tiri partliít malé alé as axweesanaywí. 20 Awa yaariir bahh'alé tari ooín, “Heewí i neetlaamér kón, slám a slarhhamá. Ahaá, mus iiár i qamiindá'?” 21 Bahh'alé tari ooín, “Axweesanaywí a axweesanoó heé neetlaamér koomaaká. Ahaá, neetlaame aleesleemu gu koónda oo taampu ngiwa ila' qaytsiitimis?” 22 Baraá Yerusalemuro deelór ur i deer ar inslaslángw aldafiimár Doó Mungú. Qoomaadá' a qoomár tsaaqwa. 23 Qoomaadae Yesu ina hi'imiít baraá Doó Mungú wa ale, baraá matla/ángw Sulemani. 24 Múk Yahudi Yesu kuri harweér tari oó', “Kuúng atén ti daawitimamis ay xaylá? Kuúng barnaxes a Kristo, atén ti xu'utisa hhe'es.” 25 Yesu iri oó', “Án kuungá' naa qaaroó ádbáw, ala kuungá' án i ya/a/aanda'aaká. Gadiyeérí aníng ni tlehhiit ar umuú Baabuúeé', an tidá' aníng i lamabu'uum. 26 Ala kuungá' a ya/a/aanda'aaká, asma kuungá' a kahhá' baraá tla/ángw bee/angw'eene. 27 Bee/angw'eé' afor'eé' ga iiár i qamín. Aníng u xuú', nee inós aníng i eeharahaar. 28 Aníng u slafíngw alhhe'eesay wásl i haniís, nee inós i baloó qwaariiká. Slám heé gu gawaá dakw'eé' wa hayóh i kaahh. 29 Baabuúeé' oo bee/angwí ngwa haniis, inós ku úr ta awa hatlá' sleémeerowo. Slám heé gu aleesláw hayooharo i kaahh gawaá dákw Baabuúeé' wa ale. 30 Aníng nee Baabá a wak.” 31 Múk Yahudi tlaa/e giri taataáhh malé alé as Yesu kuwa tlaquuti. 32 Yesu iri oó', “Gadiyér yaariir ar hho' nga laqaám, ar amór Baabá daahh. Gawaá adoorihe a gadiyeét gaalá ar aníng is tlaquta' ar tlaa/e?” 33 Múk Yahudi iri oó', “Atén kuúng u tlaquutanaaká ar tlaa/e gadiyér hhó' wa ale, ala gár us tlaquutaan as kuúng tawa Mungú /ooslisliin, nee as kuúng kilók tiwa Mungú tlehhit.” 34 Yesu iri oó', “Ahaá, kaa gooínke baraá hara'ayár Musawo tidá' Mungú iwa oó', ‘Kuungá' a mungi'i.’ 35 Atén a xuaán gídaabá Gooi i warqeeraaká baloó alé. Gawaá adoorihe, Mungú mukdá' aa axweesantós i haniís guna báy, ‘Kuungá' a mungi'i.’ 36 Ala ánuúwí taa tsuúq nee Baabá, nee tiri ya/aáw baraá yaamí alé, kuungá' mis babeera', ‘Kuúng a Mungú /ooslisliín,’ án bar kah, ‘Aníng a Garmoó Mungú?’ 37 Án bar gadiyér Baabuúeé' a tleehhaaká, án mi haratlintiaara'. 38 Ala án bar gadiyeét aga tleéhh, ala án tim haratlintatia'aakahe, gadiyeédá' naa tleéhh na haratlintiaak. Asma kuungá' kawa xua' nee kawa tsahha' gídaabá Baabá i baraaeé', nee aníng a baraá Baabá.” 39 Loohi kari leelehhiít malé alé ar kur oohi, ala iri dabaaín wa qwaár. 40 Yesu iri malé tláy ay gayuú Yordani, ay didár aáng Yohana iwa geerí baatimiís, iri amoodá' i deél. 41 Múk yaariír Yesu guri i daqáy tari oó', “Yohana layár aa tleéhh i mak káhh, ala tidá' sleémeero Yohana aa káh daanduú heewihe, ar ló'.” 42 Múk yaariír amoodaádae guri haratlintií'.
11
1 Heeko wák i tiiq, umuuwós a Lasaro. Inós a heé gixsár Betania, gixsadá' Mariamu i hot, nee Marta, hho'oorós. 2 Mariamu inós a tidá' ya'aá Aako gaa slik ar di/itá mooyángw koom, giri fíts ar se'éngw sagós. Hhiyaawós an Lasaro, kudá' tiíq. 3 Hhaeedá' iidík nguri haniisiyé' amór Yesu, tari oó', “Aáko, mulqumoowók i tiiq.” 4 Yesu iidíguuwí nguwa axaás, iri oó', “Tiqtisíng ar gwa'araarooká, ala as xirfuú Mungú, as Garmoó Mungú i xurfuuti ar tiqtisíng.” 5 Yesu Marta nee hho'oorós nee Lasaro gina ló'wa slaá'. 6 Yesu ngiwa axaás gídaabá Lasaro i tiiq, iri deél amoodá' i dirii'i deelo tsár. 7 Aluudaádae eeharuuseerós gari báy, “Qwalaasé', a Yudéár kawaán malé alé.” 8 Eeharuuse iri ó', “Intsaahhatusúmo, lata'aáng ar /aben múk Yahudi una loohi leelehhiít as tuwa tlaquuti ar tlaa/e. Slám a amoodá' i kí/a?” 9 Yesu iri oó', “Ahaá, looár tlaatla/aangw a mibá nee tsáreéke? Hee bir hi'imiit tlaatla/aango dukutsmo gu tuuiiká. Asma gwa/ateemaá yaamu gi ga/áy. 10 Ala bir hi'imiit xweeraawo, dukutsmo gu tuu', asma gwa/ateemaá baraawós i kahhiyá'.” 11 Yesu axweesanaywí guna axweés, aluuwo iri oó', “Mulqumoorén Lasaro aa guú', nee án hamí a amoodá' káw as nguwa tleesár aw.” 12 Eeharuuse iri ó', “Aáko, bar ina guú', ahaá ala, i hunguú/iíke?” 13 Yesu iidíguú aa káh a daanduú gwa'ara, ala inooín ka xui, iidíguú aa káh a daanduú gu'ute. 14 Yesu iidíguuwí guri gwa/atís, iri oó', “Lasaro aa gwaá'. 15 Nee aníng a qwalalaá/ asma aníng qoomaadae a amoodá' i diriiaaká. Asma gawaá adoorihe kuungá' aníng iwa haratlintia'. Qwalaasé' amoorós.” 16 Tomaso, kudá' ta babay Daangamo, iri oó' dír eeharuusér hatlá', “Qwalaasé', atén sleeme a daqawán, as tawa alqatlaan nee inós.” 17 Yesu iwa hardáh, Lasaro kwa qaroó foól deelo tsiyáhh aa waaráhh. 18 Betania ka tseew nee Yerusalemu adór kilomeétár tám. 19 Nee múk yaariír oo Yahudi tinda hardáh dír Marta nee Mariamu, as kiwa gurkwa/amisi as hhiyaaín iwa gwaá'. 20 Marta ngiwa axás gídaabá Yesu i lawee', guri al'eér. Ala Mariamu i dó' wa iwiwít. 21 Marta iri ó' dír Yesu, “Aáko, kuúng geera bar diirí dirí', hhiyaaeé' geera alók aa gwaaiiká. 22 Ala tam hamí a xuú' gídaabá umuúqo gár ta firiinda Mungú i alé, Mungú ngi haniis.” 23 Yesu iri oó', “Hhiyaawók i waaslee/.” 24 Marta iri ó', “A xuú' gídaabá i waaslee/ baraá waasle/uwo bál deelór alhhe'eesaywo.” 25 Yesu iri oó', “Aníng an waasle/ nee slafiingw. Heé aníng iga haratlintii', tim i gwaai, inós i slaaf. 26 Nee kudá' slaáf, nee aníng iri haratlintii', inós i baloó gwaaiiká ay slafíngw alhhe'eesay wásl. Xáy, tí aga haratlintí'i?” 27 Marta iri ó', “Eeít, Aáko, aníng aga haratlintií' gídaabá kuúng an Kristo, Garmoó Mungú, kudá' hardáh baraá yaamí alé.” 28 Marta adoorí ooaro ngiwa hhe'és, iri amór dó' i kí/, hho'oorós Mariamu gari bihhí atét, iri ó', “Intsaahhatusmo naa hardáh, kiíng i ateetín.” 29 Mariamu adoorí ngiwa axás, iri tleér ar gaanslaay, iri hardát amór Yesu. 30 Nee Yesu qoomaadae aa hardahiiká baraá gixsadá', i didaádá' i kaahh, didár Marta ngway al'eér. 31 Múk Yahudi, kudá' nee Mariamu al'iiwiwitá' dír dó' wa ale as gurkwa/amis, kari ár adór Mariamu ira tleér ar gaanslaay, tari ti'iít, kari aluú wa eehaár. Inooín geera ka xui in /aa/aá eér amór /aanta. 32 Mariamu iwa hardát didá' Yesu i dirii'i, nee qoomár nguwa aán, iri tumbarara'átf dír ya'aá Yesu, iri ó', “Aáko, kuúng geera bar diirí dirí', hhiyaaeé' geera alók aa gwaaiiká.” 33 Yesu Mariamu ngiwa ár iwa /aa/amiin, nee mukduú Yahudi nee inós ti alkoomá' i /aa/amín sleeme, guruuwós iri tláy, muunuúwós iri amoqwaár, 34 iri oó', “Dír kway qasé' a diimá?” Tari oó', “Aáko, qwaláng areek.” 35 Yesu iri /aá/. 36 Múk Yahudi iri oó', “Qaytsité' adór ngura slaá'.” 37 Bahh'alé ta kaahi, “Kwí bar taampa gana ila' qaytsitís, ala gwa'arár heewí ila/aro geera gaa aleeslaykáhe?” 38 Yesu iri amoqwaqwadín malé alé baraá muunuúwose, iri hardáh ay dír /aanta. /Aantadá' kaa baraá guruú tlaa/ár i foól, nee tlaa/ár hatlá' kari afkudí qaás. 39 Yesu iri oó', “Tlaa/a hingeesaak.” Marta, hho'ór heedaádá' aa gwaa', iri ó', “Aáko, aa tsutsuú', asma aa hoót baraá /aantár wa ale deelo tsiyáhh.” 40 Yesu iri oó', “Án kiíng iga báwiíke, bara haratlintí', xirfuú Mungú u aán.” 41 Tlaa/adá' kari hingeés. Yesu iri gawtí qaytsiít, iri oó', “Baabá, án kuúng un sluufiís, asma án kuúng iga iiár i qás. 42 Aníng aga xuú' gídaabá kuúng i iiár i qamamiín umuú deelooro. Ala tí aníng gár ngisa oó', a as boo/aywí oo muu, kwí diirí dirií', kawa haratlinti'i gídaabá án kuúng iga ya/áp.” 43 Yesu adoorí ooaro ngiwa hhe'eés, iri tseé' ar afór ur, “Lasáro, ti'iitáng.” 44 Inósuudá' aa gwaa' niri ti'iít, kwaa untsuús ar inqwaruú tuuaa, iimír ya'aá wa ale ay daba', nee gitse/awós kaa tseék ar warqamo. Yesu iri oó', “Gweeraak, i tlay.” 45 Múk Yahudi oo yaariír oo naa hardah amór Mariamu, adoodá' Yesu aa tleéhh kawa ár, kuri haratlintií'. 46 Ala múk Yahudi bahh'alé tari tláy amór múk Farisayo, adoodá' Yesu aa tleéhh kari alki/iít. 47 Geeraharuusér uren ar saalíngw múk Yahudi nee múk Farisayo, mukduú doó kwasleemár ur kuri ateét tari oó', “Adór heewí ku laqaan a adoomá? Asma heewí layaá yaariir gi tlehhiit. 48 Nee atén bura tawó mawaán, muu sleémeero gu haratlintii'. Nee múk Rumi niri hardah, doorén kwí oo Doó Mungú kuri fee/, nee xooroorén kari waawuti'iima hayoh.” 49 Heeko wák baraá tla/angw'ine, umuuwós a Kayafa, inós a geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi kurkudae, ina oó', “Kuungá' gár ta baloó xua' i káhh, 50 slám a aldakuta'aaká gídaabá, i hariín heé wák iwa gwaai as daanduú muu, asma xooro sleémeero miwa qwát.” 51 Kayafa /aymuuwí inós kilós gwa ooiiká. Ala inós kurkudae a geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi. Gawaá adoorihe axweesantós tí a aari gídaabá Yesu i gwaa' as daanduú xooroorí. 52 Ala as xooroorí kiloseeká. Nee tam as mukdá' Mungú haratlintií' baraá xoorduuwo nguwa burumburi as tawa wák tleehhiti. 53 Iimír baldá' tari al'axweés adór Yesu kur gaasi. 54 Ala gawaá adoorihe Yesu aa hi'imiitiiká malé alé ar geehhoeema baraá tla/ángw múk Yahudiro. Iri quútl amoodae, iri tláy bihhaá xanxaay, ay dír gixsarka ta babay Efraimu, iri amoodá' wa hoót nee eeharuuseerós. 55 Deelór ur ar Pasaáka ar múk Yahudi deeloodae aa naká/, nee múk yaariír niri tlatláy ayaaín wa ale, tari tsa/án Yerusalemu, qoomár deeloodár Pasaáka iwa xeeriiká, as tiwa hheehhe'eesiya'. 56 Inooín Yesu kuri leelehhiít. Tawa sihhimiiti baraá Doó Mungú wa ale, tiri yaahamisiyé' tari oó', “Xaysé', a adoomá, i hardahiikáhe baraá deeloorí ure?” 57 Nee geeraharuusér uren ar saalíngw múk Yahudi, nee múk Farisayo, hara'aya kaa qaroó haniís gídaabá, hee bar ngu xuu' dír i dirii'i, iidík ngu huuwi as kuwa oohár ay.
12
1 Bál Pasakuwo deelór aa met tawa lahhoó', Yesu iri hardáh amór Betania, amoodá' Lasaro i dirii'i. Inós a kudá' taa waaslee/atís baraá múk aa qaátl wa ale. 2 Yesu kuri deelór úr i tleéhh amoodá' wa ale. Marta guri sagadiyús, nee Lasaro a heé wák dír mukdá' aa dír muruú /aymár i iwiiti. 3 Mariamu mooyángw ta babay nardo guri taatáhh, oo har qoomár tlaqtá kiílo. Ku hhohhó', slám tlaxoorós ka ló'wa ur. Ya'aá Yesu giri slík, giri fíts ar se'éngw sagós. Nee do da' iri haáts xarángw mooyangwdae. 4 Yuda Iskariote, kudá' wák baraá eeharuusér Yesuwo, inós an kudá' Yesu gu sakií/. Inós iri oó', 5 “Ahaá, mooyaangwí mus kwa weerisiiká ar shilíngi tsiire tám, nee shilingirí kari liitlakuusér i haniis?” 6 Inós adoorí gár ngisa oó', a gídaabáheeká liitlakuuse gana gurtláy, ala asma inós tawa fisusmo. Nee inós a heé tlakwayduú peésa gu amohhe'eemamiís. Inós peesadá' ta baraadí qamaamin gan fisaasín. 7 Yesu iri oó', “Maweek, ngi qas ay bál deelór foolar'eé'. 8 Asma liitlakuuse umuú daqto nee kuungá' a dinkwa, ala aníng nee kuungá' a dinkwarooká umuú daqto.” 9 Múk yaariír oo Yahudi iidík nguwa sláy gídaabá Yesu i amoodá' i dirii', tari hardáh. Ala gár nisa hardihiyé' a as Yesu kiloseeká, ala as Lasaro nguwa ariya' sleeme, kudá' Yesu aa waasle/atís baraá múk aa qaátl wa ale. 10 Geeraharuusér uren ar saalíngw múk Yahudi tari al'axweés as Lasaro sleeme kuwa gaasi. 11 Asma múk Yahudi oo yaariír tina paraátl nee inooín asma Lasaro, Yesu kuri haratlintií'. 12 Bál tsár múk yaariír nina hardáh as deelór ur. Kari axaás gídaabá Yesu ni hardah baraá gixsár Yerusalemu. 13 Loo/ór slaansla kari taataáhh, tari tsee/aá i ti'iít as kuwa al'ay. Tari tsimahhuús ar afór ur, ta kaahi, “Hosana, i xirfuuti kudá' hardáh ar umuú Aako, Waawutmoó múk Israeli.” 14 Yesu gwarendmoó daqwaay ngwa i tsa/án, adoodá' kara gooín, 15 “Ma da'ayuutaar, múk gixsár Sayuni, Qaytsité', waawutmoohúng naa hardáh, aa tsa/án gawaá daanduú gwarendmoó daqwaay.” 16 Hargeeraawo muruuwí eeharuuseerós gwa tsahhiká. Ala Yesu kuwa xirfayeés, kari insláy gídaabá muruuwí kwaa gooín daanduuwós i alé, nee ar gídaabá kuna inós i tleéhh. 17 Mukdaádá' dáw bál Yesu Lasaro nguwa ateét baraá /aantár wa ale, nguri waasle/atís, iidíguuwí kuna alki/iít dír muu. 18 An gár Yesu kusa al'áy nee múk yaariír, asma iidíguuwí kuna axaás gídaabá layaarí gaa tleéhh. 19 Múk Farisayo tari kilooín axweés, tari oó', “Aga aandí'iíke, gár kuungá' ta aleesleera' i káhh. Qaytsiité', muu sleémeero gwa eehaár.” 20 Mukko Yunani i deer baraá tla/ángw mukdá' aa sluufimisuú ay, bál deeloodá' ure. 21 Mukwí ina hardáh dír Filipo, heé gixsár Betsaida ar yaamaá Galilaya, tari oó', “Aáko, atén Yesu u artá wa sla'aán.” 22 Filipo iri hardáh dír Andrea, iidíguuwí guri oó'. Andrea nee Filipo Yesu kuri ádbáy. 23 Yesu iri oó', “Siiwa aa xeér ar Garmoó Hee kuwa xirfayeesi. 24 Án a kah, ilmoó angaáno bira huuiiká baraá hhapér i alé, iri gwaa', aqo in hootatín adoodá' i dirii'i kilós alé. Ala bira gwaá', na/'aá yaariir gin laqwaal. 25 Heé slafiingós gu slaá', gu qwaarees, nee heé slafiingós gu aáhh baraá yaamuukaákae, gu ba/amis tam ay slafíngw alhhe'eesay wásl. 26 Aníng hee bir sagadiyuus, i eehari. Daqaní didaádá' aníng ni diriia, an didá' sagadiyusmooeé' sleeme i dirii'i. Slám aníng hee bir sagadiyuus, heewí ku ilaiwawaa/ nee Baabá.” 27 “Muunuúeé' daxta aa amoqwaár. Aníng hám ma oó'? An oóa, ‘Baabá, án ba/amisáng baraá siiwarihe.’ Ala adoorí a ooaaká, asma gaarí an gár siiwarí ngisa i hardáh. 28 Baabá, kuúng umuuwók xirfayeeseek.” Afoo niri hardát ar gawaá dooraá daahh, ar kah, “Ugwa xirfayeés, nee hám u malé xirfayeés.” 29 Boo/aydá' didá' wa sihhimiít, adoodá' ngiwa axaás, tari oó', “Kududuhaay i deer.” Bahh'alé tari oó', “Malaykamo ina axweés nee inós.” 30 Yesu iri oó', “Afoorí naa hardatká as aníng, ala as kuungá'. 31 Daxta sakwasleemár múk baraaká' yaamu naa xeér. Hám heedá' úr oo yaamuuká' ku tsee/aá i kwaahh. 32 Aníng birta gawtí tleés, muu sleémeero u uuruúx amor'eé' alé.” 33 Adoorí gana axweés as ngiwa laqan gídaabá, adór inós ir gwaai a adoomá. 34 Boo/aay iri oó', “Atén aga axaasaán baraá hara'ayaaro gídaabá Kristo in slafaafín ay alhhe'eesay wasle. Nee ala kuúng mas kat, Garmoó Hee gár kuwa hariím a gáwtí tleesa? Garmaawí oo Hee a heemá?” 35 Yesu iri oó', “Qoomár niinawe gwa/ateema i kumiitiyá' iwa gwa/aatiya' dirhunge. Hi'iimité' ar baraá gwa/ateemaaká', giwti munduwa ót. Asma hee bir baraá giwtír wa hi'iimiit, amór i kay ga xuiiká. 36 Qoomaarír gwa/ateema kiwa koondá', gwa/ateemaaká' haratlintiaak, as tawa múk gwa/ateemaaká' tlehhita'.” Yesu adoorí gari oó', iri tláy, iri nahhaatár áy, as mukuwa ár. 37 Yesu tam layaá yaariir gaa tlehhahhiiti geeraaín wa ale, ala kwa haratlinti'iiká. 38 Asma /aymuudá' aarusmo Isaya aa oó' iwa boo/i, kudá' iwa oó', “Aáko, heé axweesanayrén gwa haratlintii' a heemá? Nee /uuruú Aako heé kway laqán a heemá?” 39 Gaarí an gadá' inooín haratlintaaooro kasa aleeslayká, asma aarusmo Isaya aa malé oó', 40 “Ilaaín gaa taampúy, nee muner'ín gaa gawdeés, as makawa ár ar ilaaín, nee makawa tsaáhh ar muner'ín, tari hhu'u'ún, án ngiri hungu/uús.” 41 Axweesanaywí aarusmo Isaya guna oó', asma inós xirfuú Yesu guna ár, nee iidíguuwós guri axweés. 42 Ala tam adoorihe baraá mukdá' urene múk yaariír i deer oo Yesu gwa haratlintii'. Ala mukwí taa laqaniká, asma múk Farisayo, as gídaabá mikiwa baynitiís dír doó saaliingo. 43 Asma inooín gár ta slai a muu gin aleeya/aa/án ta ak kiwa ya/ana nee Mungú. 44 Yesu iri tseé' ar afór ur, iri oó', “Hee bar aníng iga haratlintií', heé aa haratlintií' a aningeeká, ala a kudá' aníng iga ya/aaw guna haratlintií'. 45 Nee kudá' aníng i ga/áw, heé i ga/ay a aningeeká, ala a kudá' aníng iga ya/aaw gun ga/áy. 46 Aníng nina baraá yaamuú i hardáh, as niwa gwa/ateemaá yaamu tleehhiit, asma kudá' aníng iga haratlintii' miwa baraá giwtír wa hoót. 47 Hee bar axweesanay'eé' gwa axaás, ala gwa oohiiká, aníng u sakwasleemuutaaká. Asma aníng naa hardahiiká as muu nguwa sakwasleemuut, gár nisa hardáh a muu nguwa ba/amis. 48 Hee bar aníng iga sií', nee bar axweesanay'eé' gwa ya/aniká, heewí heé gu sakwasleemuút i deer. Axweesantí hám naa axweés, gun sakwasleemút bál deelór alhhe'eesaywo. 49 Asma aníng aga axweesiiká ar sla'aarir'eé' kilós. Ala Baabuúdá' aníng iga ya/aaw, inósuú kilá' ina hara'ayín daanduú tidá' ni ooa nee tidá' ni axweesa. 50 Nee aníng a xuú' gídaabá hara'ayaarós a slafíngw alhhe'eesay wásl. Gawaá adoorihe axweesantá án ni axwees, a tidá' Baabá aníng iga báy.”
13
1 Qoomár deeloodá' ur ar Pasaáka iwa xeeriiká. Yesu gaa xuú' gídaabá qoomaarós aa xeér, tidá' iwa quutli baraaká' yaamuuwo, iwa tlay amór Baabá. Nee inós mukós kwí oo baraaká' yaamu guna slaá', slám guri ló'wa sla'ati hhe'eés ay alhhe'eesaay. 2 Yesu nee eeharuuseerós ta dír muruú /aymár i dirii' qoomár tsiindoowo. Yuda, garmoó Simoni Iskariote, kwaa qaroó muuná i qaás nee Neetlaangw, oo Yesu ngur saki/i. 3 Yesu gaa xuú' ar gídaabá Baabá mura' sleémeero gwa dabaawós i qaás, nee ar gídaabá inós amór naa daáhh a amór Mungú, nee hám i amór Mungú káy. 4 Gawaá adoorihe Yesu iri tláy dír muruú /aymár wa ale, inqwaarirós gari bihhí qaás. Nee inqwaarír niina gari taataáhh gari afeetlí tseék. 5 Aluuwo ma'aay giri qaás baraá isaangi, ya'aá eeharuuseerós giri iimu/ún hamtlitooro, nee giri fitsiít ar inqwaaridá' aa afeetlí tseék. 6 Iri hardáh dír Simoni Petro. Petro iri oó', “Aáko, kuúng ya'aaeé' inqo hámtla?” 7 Yesu iri oó', “Gár aníng ni tlehhiit, kuúng a xu'uká hamí, ala aluuwo a tsáhh.” 8 Petro iri oó', “Kuúng ya'aaeé' i hamtlaká baloó alé.” Yesu iri oó', “Án bar ya'aawók i hamaatlaaká, dinku'uumár án nee kuúng ta koomaan i káhh.” 9 Simoni Petro iri oó', “Aáko, a ya'a' kilooineeká, ala tam daba' nee saga sleeme hamaatleek.” 10 Yesu iri oó', “Heé aa qaroó hamtlin, gár is malé hamtlin i káhh, aqo har ya'a' hamaatla kilós. Asma slaqwtós sleémeero ka hhoohhoo'. Nee kuungá' tundu hhohhó', ala kuungá' sleémeeroowooká.” 11 Asma Yesu heé inós gu sakií/ gu xuu', an gár inós isa oó', “Kuungá' sleémeero tundu hhohhoeeká.” 12 Qoomár ya'aaín hamtlooro ngiwa hhe'eés, inqwaarirós gari tsiít, iri iwiít, eeharuuseerós gari báy, “Xáy, tí naa kuungá' i tleéhh aga tsahhí'i? 13 Aníng kuungá' in Intsaahhatusmór ateetiindá', nee Aako. Ala ar kuungá' ta kata' ar ló', asma an adór aníng ni dirii'. 14 Ala bar anuúwí oo Aako nee Intsaahhatusmo ya'aahúng ngina hamtliít, gár kuungá' tunduwa hariím a tin ya'a' hamtlitá'. 15 Asma slaqsaay nguna haniís, as adoodá' án naa kuungá' i tleéhh, kuungá' sleeme na tleehhaak. 16 Án a kah, lawaalmo ku ureeká ta aakoowose, laqaá ya/abusmo ku ureeká ta heedaádá' ngwa ya/aawi. 17 Tí kuungá' bara xué', kuungá' tundu amohhó' bar aga tlehhé'. 18 “Án iidíguú naa káh oo kuungá' sleémeerowooká. Asma aníng muk'eé' kudá' naa tsawaár u xuú'. Ala tí ina tleehharút as Gooirí i bo/, ‘Kudá' muruú /aymar'eé' gwa /aay, aa wakusmooeé' tleehhiít.’ 19 Iidíguuwí ngun iimír hamí wa oó', dír kaangwí ira tleehharuutiiká, asma qoomár bira tleehharuút, kuungá' kawa haratlintia' gídaabá aníng an inós. 20 Án a kah, umuúqo heewo oo aníng naa ya/aáw, nee inós kuri ilaaoh, heedaádá' gwa ilaaoh a aníng ina ilaóh. Nee kudá' aníng iga ilaoh, a kudá' aníng iga ya/aaw guna ilaóh.” 21 Yesu axweesanaywí ooaro ngiwa hhe'eés, iri amoqwaár baraá muunaáwose. Iri lamabu'ún iri oó', “Án a kah, heé wák baraá tla/angwhunge aníng i sakii/.” 22 Eeharuuse tiri kilooín i qaytsimít, tari xuruút gídaabá, “Heé i daanda axweesi a heemá?” 23 Eeharusmooko wák i deer, oo aa tlintii' dír da/eewaá Yesu. Inós an kudá' Yesu aa slaá'. 24 Simoni Petro eeharusmoodá' guri kuútl ar dawa, gídaabá, “Yaahaaseek, heé i daanda kaahi a heemá?” 25 Eeharusmoodá' iri suruúk ak alé dír Yesu, iri oó', “Aáko, a heemá?” 26 Yesu iri oó', “Án /aarmoo fa/a bura tsaákw nee heedaádá' ngway haniis, an inós.” /Aarmo guri taataáhh, guri tsaákw, guri haniís dír Yuda, garmoó Simoni Iskariote. 27 Yuda /aarmoodá' /aymaaro nguwa hhe'eés, Neetlaangw guri áy. Yesu iri oó', “Tidá' ta tleehhamór wa sla', tleehheek ar gaanslaay.” 28 Ala baraá mukdá' aa dír muruú /aymár i iwiiti, tam heé wák i kaahh, oo gaa xuu', gár kusa adoodá' báy. 29 Eeharuuse bahh'alé geera ngi xu', Yesu Yuda guna báy, “Muruudá' ta sla'aan as deelór ur tlaxwang,” laqaá gídaabá liitlakuuse ngiwa gaár i haniisi, asma Yuda tawa heé tlakoó peésár amohhe'eemaamiís. 30 Alaá /aarmoodá' /aymaaro nguwa hhe'eés, iri ti'iít hamtidár kilae. Qoomaadaádae iimi a xweera. 31 Yuda iwa ti'iít, Yesu iri oó', “Daxta Garmoó Hee kwa xirfayeés, nee Mungú kwa xirfayeés baraawós ar alé. 32 Ala Mungú bar kwa xirfayeés ar baraá Garmoó Hee, Mungú sleeme inós gun xirfayees ar baraawós, nee guri xirfayees ar gaanslaay. 33 Kuungá' na/'aá ninakw, deelór aa met ka ureeká, án nee kuungá' tawa dinkwa. Án kuungá' iri leelehhitá', nee adoodá' múk Yahudi ngwa báw, án kuungá' sleeme nun adoodá' báw, gídaabá, ‘Amoodá' án ni kaw, kuungá' hardahamu ngu aleesleera'aaká.’ 34 Hara'ayár /aben ngi haniís, ‘Ti sla'aslae'. Adoodá' án kuungá' nura slaá, kuungá' sleeme ti adoodár sla'aslae'. 35 Gawaá adoorihe muu sleémeero gay tsaahh gídaabá kuungá' a eeharuuser'eé', barnaxes kuungá' kiloohúng taa sla'aslaé'.’ ” 36 Simoni Petro iri oó', “Aáko, amór kuúng ta keer a amá?” Yesu iri oó', “Amór án ni kaw, kuúng eeharto i aleesleeraaká hamí. Ala i eehát aluuwo.” 37 Petro iri oó', “Aáko, asma milá án kuúng eeharto mus aleeslawaaká hamí? Aníng slafingw'eé' u haniís as daanduuwók.” 38 Yesu iri oó', “Ar lóe, kuúng slafiingók uqo hanísa as aníng? Án a kah, konkomo iwa uui, án kuúng iga tlánk sagaáwa tám wa ale.”
14
1 “Ma amoqwaqwadiimara' baraá munerhunge. Kuungá' Mungú ugwa haratlintié', án na haratlintiaré' sleeme. 2 Dír doó Baabuúeene hotángw yaariír i deer. Geera bar adooriheeká, án geera kuungá' naa ádbáw. Asma án hám a tláw, hotangwhúng nguwa amohhe'eesár aw. 3 Án bara tláw, hotangwhúng barnaxes ngwa amohhe'eés, ni malé kií/ as nuwa dahi'is amor'eé', as didaádá' án ni dirii', masók kuungá' a deer. 4 Nee amoodá' án ni kaw, kuungá' loohi a xuá'.” 5 Tomaso iri oó', “Aáko, atén amór kuúng ta keer a xuanaaká, nee atén loohi adór kar xuaan?” 6 Yesu iri oó', “Aníng an loohi nee looeema nee slafiingw. Heé naa dir'eé' ar oohiikág, i amór Baabá i hardihiiká. 7 Asma aníng bira xué', Baabá geera ugwa xué'. Iimír hamí u xuá', slám ugwa aandé'.” 8 Filipo iri oó', “Aáko, Baabá na laqaamang diirén i alé, daqaní atene i bu'út.” 9 Yesu iri oó', “Án nee kuungá' ana alhootatimaán deeloorí yaarire, án kuúng i xu'ukáhe, Filípo? Heé aníng iga ar, Baabá gwa ár. Ala kuúng mas kat, ‘Baabá laqaamang?’ 10 Kuúng aga haratlintiakáhe gídaabá aníng a baraá Baabá, nee Baabá i baraaeé'? Axweesanaywí ni kuungá' i kah, u kahaaká ar aleesleemuueé'. Ala Baabuúdá' baraaeé' i dirií', in gadiyeérós tleehh. 11 Án na haratlintiiaré' gídaabá aníng a baraá Baabá, nee Baabá i baraaeé'. Ala bar kuungá' a haratlintatia'aaká, haratlintiaak as tlehhemi'iiká'. 12 Án a kah, kudá' aníng iga haratlintii', tlehhemi'iiká' án ni tlehhiit, inós sleeme gi tleehh, nee tam tlehhema'aá ak uren gi tleehh, asma aníng a tláw amór Baabá. 13 Nee umuúqo gár kuungá' ta fiririinda'a ar umuueé', án ngi tleéhh, as Baabá iwa xirfuuti ar baraá Garma. 14 Umuúqo gaaro bar aga firiindé' ar umuueé', aníng ngi tleéhh.” 15 “Án bira slaé', hara'ayar'eé' a otá'. 16 Án Baabá u firiím, nee inós alee/isusmoó hatlá' ngu haniis as iwa hooti dirhúng wa ale ay alhhe'eesay wasle. 17 Inós a Qeeruú looeema. Múk aa haratlintii'iiká Qeeruuwí gu ara'ariiká, slám gu tsatsahhanká. Gawaá adoorihe ilaooharo gu aleeslayká. Ala kuungá' ugwa tsahhé', asma i dirhúng wa hoot, nee slám i baraahúng. 18 “Án kuungá' nu panáy geexawaaká. Ni amorhúng i hardáh. 19 Deelór aa met ka ureeká, aníng múk a haratlintii'iiká i ariiká malé alé, ala án kuungá' i aandá', asma án niwa slaaf, nee kuungá' a slafá'. 20 Baldá' kuungá' a tsahhá' gídaabá aníng a baraá Baabá, nee kuungá' a baraaeé', nee án a baraahúng. 21 “Heé hara'ayar'eé' ga koóm, nee gaa oh, inós an kudá' aníng i slaá'. Nee heedá' aníng i slaá', inós sleeme ku slaa' nee Baabuúeé'. Nee án sleeme heedaádá' u slaá', nee tiri geehhoeés dirós i alé.” 22 Yudaduú Iskariotewooká iri oó', “Aáko, ahaá adór kuúng tir geehhoutis diirén i alé a adoomá, ala misti geehhoutiská dír múk aa haratlintii'iiká?” 23 Yesu iri oó', “Hee bar aníng i slaa', axweesante'eé' ga oh, nee inós kway slaa' nee Baabuúeé'. Aníng nee Baabuúeé' nay hardahaán amoorós, tari hootaán amoorós wa ale. 24 Heé aníng i sla'aaká, axweesanay'eé' gu oohiiká, nee slám, axweesanaywí ta axamisa' a kwe'eeneeká, ala oo Baabuúdá' án iga ya/aaw. 25 “Tí ngina oó' dirhúng i alé, qoomaarí ngiwa dirhúng i kaahh. 26 Ala alee/isusmoodá', Qeeruudá' hhoohhoó', kudá' Baabá ni ya/aawi ar umuueé', kuungá' nun intsaahhatimis baraá umuúqo gaaro, slám nuri inslawtimis tidá' sleémeero án naa kuungá' i kaahi. 27 “Wayda ngu kuungá' i geexáw, wayduueé' ngun haniís. Wayduudá' aníng ni hanmiis, a adór wayduuduú mukwí oo baraaká' yaamu ni hanmiisiiká. Ma amoqwaqwadiimara' baraá munerhunge, slám ma da'ayumitaara'. 28 Aga axasé' tidá' naa kuungá' i oó' gídaabá, ‘Aníng a tláw, slám ni malé kií/ amorhúng i alé.’ Geera bar aníng iga slaé', alók aga qwala/é' asma a tláw amór Baabá. Asma Baabá ku úr ta aninge. 29 Tí ngina iimír hamí wa oó', qoomár iwa tleehharutiká, as gídaabá qoomár bira tleehharút, masók an haratlintiá'. 30 Axweesantá yaariir ar ni dirhúng i malé oo' i káhh, asma heé úr oo yaamuuká' i hi'iit. Ala inós gár i aleeslay i káhh dir'eene. 31 Ala tí in tleehharút as muu ngiwa tsaahhi gídaabá án Baabá u slaá', nee ar gídaabá an tleéhh tidá' Baabá naa hara'ayín. “Gawaá adoorihe, sihhiitaré', quutlaré', diirí geexaware'.”
15
1 “Aníng a xa'anoó sabiíbu kuduú ló', nee Baabuúeé' an dooslitmo. 2 Umuúqo halmír laqwaliimaaká baraaeene gan hingees. Nee halmiidá' laqwaliim, gan fiits, as iwa laqwal kángw kilá' wa ale. 3 Kuungá' aga qaroó hhoohhoouuré' asma axweesantadá' naa kuungá' báw. 4 Baraaeé' wa hootaak, nee án baraahúng. Adoodá' halmi kilós ir laqwalaká barnaxes i gawaá xa'anoduú sabiíbuú i dir'aká, tam kuungá' sleeme a adoorí barnaxes a baraaeé' wa hota'aaká. 5 “Aníng a xa'anoó sabiíbu, kuungá' a haleemi. Heé baraaeé' wa hoót, nee án baraawós, heedaádá' mamuh gi ló'wa laqwaal. Asma án bar kaáhh, kuungá' gár tleehhamooro ta aleesleera' i káhh tam ar wák. 6 Heé baraaeé' wa kumiitaaká hotaango, kun tsee/aá i kwaahh, adoodár halmi kar tsee/aá i kwaakwahhi, iri kát. Muu haleemiidá' giri sleemiis, kiri kwaahh baraá asla, as asla ngiwa /ak. 7 Kuungá' barnaxes a baraaeé' wa hotá', nee axweesanay'eé' bira baraahúng wa hoót, umuúqo gár ta sla'a'a firiimaak, kingi haniis. 8 Baabuúeé' ku xirfayeemiis, as adoodá' kuungá' mamu kiwa ló'wa laqwaliinda', nee tawa eeharuuser'eé' ar ló'. 9 Adoodá' Baabá aníng ira slaá', aníng sleeme kuungá' nuna adoodár slaá', baraá sla'aarir'eé' wa hootaak. 10 Kuungá' bar hara'ayar'eé' aga oté', a hotá' baraá sla'aarir'eé' wa ale, adoodá' aníng hara'ayár Baabuúeé' ngira óh, nee nira hoót baraá sla'aarirós wa ale. 11 “Tí án ngina oó' dirhúng i alé, as qwal/uueé' masók i baraahúng, nee qwal/uuhúng i boo/i. 12 Hara'ayar'eé' a tí, ‘Ti sla'aaslae' adoodá' án kuungá' nura slaá'.’ 13 Hee i kaahh oo sla'aarír ur ga koóm, ar tí ga baa/, ar hee slafiingós nguwa haniisi as daanduú mulqeerós. 14 Kuungá' a mulqer'eé', bar tidá' án naa hara'ayiím aga tlehhé'. 15 Án kuungá' nu lawaalér ar ateetimaaká malé alé, asma lawaalmo gár aakoowós i tleehhi ga xuiiká. Ala án kuungá' nun mulqér ar ateetiím, asma tidá' sleémeero án naa axaás amór Baabuúeé' wa ale, nga kuungá' i oó'. 16 Aníng kuungá' iga tsawdi'iiká, ala a án kuungá' nuna tsawaár, nuri qaás as mamu kiwa laqwaalár eera', nee mamuuhúng iwa hootiya', as tidá' sleémeero ta firiinda' ar umuueé', Baabá ngiwa haniisi. 17 Tí ngin dirhúng i hara'ayiyiím, ‘Ti sla'aslae'.’ ” 18 “Kuungá' múk aa haratlintii'iiká buurnaa aáhh, xuaak gídaabá aníng iga qaroó aáhh, qoomár kuungá' nuwa aahhiiká. 19 Kuungá' geera bar muk'ín, inooín geera kuungá' nu slaiyá'. Ala daxta kuungá' a muk'ineeká, asma adoodá' án kuungá' nuwa tsawaár baraaín wa ale. Gawaá adoorihe múk aa haratlintii'iiká kuungá' nu aahh. 20 /Aymuudá' naa kuungá' báw inslawaak gídaabá, ‘Lawaalmo ku ureeká ta aakoowose.’ Bar án tina slahhe'eemiís, kuungá' sleeme tundu slahhe'eemiis. Bar axweesante'eé' kana óh, toohúng sleeme ka oh. 21 Ala tí sleémeero kingi tleehh dirhunge as aníng, asma kudá' aníng iga ya/aaw, inooín ngu xuiiaaká. 22 Án geera binda hardahiiká nee nari axweés nee inooín, geera ta tlakweemaá konká. Ala hám daxta tlakweemaaín tlaankuuwo ngi aleeslay'aaká. 23 Heé aníng iga aahh, a Baabuúeé' guna aáhh sleeme. 24 Aníng tlehhemi'i ina tla/angw'ín wa tleéhh, tam heé hatlá' i kaahh oo tlehhema'aá adór kudá' gaa tleehh. Adoorí geeraawo bar aga tleehhiiká, inooín alók geera ta tlakweemaá konká. Ala daxta inooín tlehhemi'iieé' kaa ár, tam adoorihe aníng nee Baabuúeé' taa aahhiyé'. 25 Adoorí ina tleehharút as /aymuudá' taa gooín baraá hara'ayar'ín iwa boo/i, kudá' káh, ‘Aníng ina tawó aahhiyé'.’ 26 “Alee/isusmoodá' binda hardáh, kudá' aníng ni ya/aaw amór Baabá wa ale, inós aníng i lamabu'ún. Inós a Qeeruú looeema, kudá' amór Baabá daáhh. 27 Kuungá' sleeme aníng i lamabu'uundá', asma iimír iimu/uungo kuungá' a dinkwa nee aníng.
16
1 “/Aymi'iiká' ngina dirhúng i oó' as gídaabá kuungá' mutunduwa gee/aásl tari alí ki/á'. 2 Kuungá' tundu baynitis dír maraá saalingo. Slám qooma i hardát ar umuúqo heewo oo kuungá' nu tsuú/, ngiwa xui gídaabá i Mungú sagadiyuus. 3 Adoorí kan tlehhiit asma Baabá kuwa xuiiká, nee aníng sleeme ti xuiiká. 4 Ala án tí ngina dirhúng i oó' as gídaabá qoomaadá' bira xeér, kuungá' tí ka insleerá' asma ngaa geerí oó'.” “Tí iimu/uungo gár ngisa ooiiká, asma án nee kuungá' a dinkwa. 5 Ala án hám daxta a tláw amór kudá' aníng iga ya/aaw. Slám dirhunge heé aníng i yaahamiís i kaahh gídaabá, ‘Amór ta keer a amá?’ 6 Nee munerhúng gurhaamiro aa háts asma tí án naa dirhúng i oó'. 7 Ala ar aníng ni dirhúng i oo' ar ló', ‘Dirhunge a tsiní án barnaxes aga tláw. Asma aníng bara tlawiiká, Alee/isusmo i hardahiiká amorhúng i alé. Ala bar án aga tláw, án ngu ya/aáw amorhúng i alé.’ 8 Nee Alee/isusmoodá' birna hardáh, inós iidíguú tlakweema nee gan'amu, nee sakwasleema gun dír múk i gwa/atis. 9 Gawaá iidíguú tlakweemaawo, asma án ti haratlintati'iiká, 10 nee iidíguú gan'amuuwo, asma aníng a tláw amór Baabá nee slám i aanda'aaká. 11 Gawaá iidíguú sakwasleemaro asma kudaádá' úr oo yaamu kwaa qaroó sakwasleemuút. 12 “Tam hamí /ayma'aá yaariir i koóm, awa ni kuungá' i ooiím, ala kuungá' i aleesleera'aaká hamí. 13 Ala Qeeruuduú looeema bar inós naa hardáh, kuungá' nu gan'aas baraá looeema sleémeero, asma ar i axweesi a toseeká, ala sleémeero tidá' i axaasi gan oo', nee muruudá' tleehharuuta nu xu'utis. 14 Inós aníng i xirfees, as te'eé' gan oh, nee ngiri xu'utis dirhúng i alé. 15 Ala sleémeero ar Baabá i kon a te'eé'. An gár nisa oó', inós te'eé' sleémeero ga oh, nee ngiri xu'utis.” 16 “Alaá deelór niiná bira waaráhh, án kuungá' i aanda'aaká. Nee slám alaá deelór niiná bira malé waaráhh, án kuungá' i aandá'.” 17 Bahh'alé baraá eeharuuseerose tiri kilooín yaahamisiyé', “Axweesanaywí a milá iwa kaahi, ‘Alaá deelór niina bira waaráhh, án kuungá' i aanda'aaká. Nee slám alaá deelór niina bira malé waaráhh, án kuungá' i aandá'.’ Nee ar gídaabá, ‘Aníng a tláw amór Baabá.’ ” 18 Tari káhh, “Gídaabárós a milá, tí iwa kaahi, ‘Alaá deelór niiná.’ Gár i axweesi a tsatsahhaamanaaká.” 19 Yesu gari tsaáhh gídaabá eeharuuseerós gu yaahaasár wa slá', gari báy, “Gár tiwa yaahamisa' a tidá' nuwa báwi, ‘Alaá deelór niiná bira waaráhh, án kuungá' i aanda'aaká, nee slám alaá deelór niiná bira malé waaráhh, án kuungá' i malé aandá'.’ 20 Án a kah, kuungá' a /a/á', nee tay tsuunqumisá', ala múk aa haratlintii'iiká iri qwalaa/. Kuungá' tay gurhaamutá', ala gurhaamirhúng i warqeér tawa qwala/. 21 /Ameeni in gurhaamút deelór xwaylarós binda xeér, asma slahha'amuuduú siiwár xwayla. Ala bira xwayluúr, slahha'amaayeedá' ga insleeraaká, asma qwal/uudá' na/aay kuwa sláy baraá yaamuuwo. 22 Ala dirhunge a adoorí sleeme, a gurhaamutá', ala án kuungá' nu malé ár, nee munerhúng iri qwalá/, nee qwal/uuhúng heé gu hingeés i kaahh. 23 “Slám baldá' gár iwa yaahasa' i káhh. Ar ló' án a kah, Baabá bura firiindé' umuúqo gaaro, inós ngi haniis as aníng. 24 Ay hamí gár taa firiindé' i káhh ar umuueé'. Fiririimé', a sleerá', as qwal/uuhúng iwa boo/i.” 25 “Muruuwí nguna oó' dirhúng i alé ar slaqsi'i. Ala qooma i hardát ar aníng niwa baloó ilawatsaaká dirhúng i alé ar slaqsi'i. Ala iidíguú Baabá ngun dirhúng i alki/iít ar geehhoeema. 26 Baldá' a firiindá' ar umuueé', slám nu bawaaká gídaabá aníng nu aleefiriím dír Baabahe. 27 Asma Baabá inósuú kilá' kuungá' nu slaa', asma án kuungá' i sla'á', nee kari haratlintié' gídaabá aníng a amór Baabá daáhh. 28 Aníng an amór Baabá daáhh, nay baraaká' yaamí hardáh, slám án daxta yaamu i geexáw, nay tláw amór Baabá.” 29 Eeharuuseerós guri beér, “Ga/aaweegáy, daxta a axwés ar adór geehhoo', slám a axweská ar slaqsi'i. 30 Atén aga xuaán gídaabá mura' sleémeero kuúng u xú', nee slám gaa i káhh ar hee kuúng uwa yaahasi. Gawaá adoorihe aga haratlintiaán gídaabá kuúng a amór Mungú dáhh.” 31 Yesu giri báy, “Daxta aga haratlinti'í'i? 32 Ga/aawaagáy, qooma i hardát, slám qooma naa qaroó hardát, ar kuungá' sleémeero tawa diyaya/ata', umuú heewo amoorós, nee aníng iri kilooeé' geexeerá'. Ala aníng a kilooeeneeká, asma Baabá nee aníng a dinkwa. 33 Tí án ngina kuungá' báw, as wayda kuwa sleera' baraaeene. Baraaká' yaamuuwo slahha'amu u sleerá'. Ala ma mune siaara', asma aníng yaamu iga ar baá/.”
17
1 Yesu axweesanaywí ooaro nguwa hhe'eés, iri qaytsiít gawaá doorí alé, iri oó', “Baabá, qooma naa hardát. Garmaawók xirfayeeseek, as Garmaawók kuúng uwa xirfayeesi sleeme, 2 adoodá' kuúng kura aleesleemuú i hanís daanduú muu sleémeerowo, asma sleémeero kudá' taa dirós i hanís ngiwa slafíngw alhhe'eesay wásl i haniisi. 3 Nee slafíngw alhhe'eesay wásl an kwí, kuúng uwa xuiya', Mungúduú ló', kudá' wák, nee Yesu Kristo, kudá' naa ya/áp. 4 Án kuúng ugwa xirfayeés baraaká' yaamuuwo, nee gadiyeédá' naa hanís, aga hhe'eés tleehhamooro. 5 Nee hám Baabá, án kuúng na xirfayeesáng amoorók wa ale, ar xirfuudá' ni amoorók wa koom iimír yaamu kiwa tleehhiiká. 6 “Án kuúng ugwa xu'utís dír mukdá' naa hanís baraaká' yaamuuwo. Inooín a mukók, nguri aníng i hanís, nee axweesantók kaa óh. 7 Nee hám kaa xuú' daxta gídaabá, tidá' sleémeero naa hanís, amór i dahh a amoorók. 8 Asma axweesanaydá' naa aníng i hanís, aníng ugwa dir'ín i haniís, nee inooín kwaa ilaóh, kuri xuú' gídaabá amór i dahhi a amoorók, kari haratlintií' gídaabá án heé iga ya/aaw a kuúng. 9 “Án kuká' in aleefiririím. Aníng múk aa haratlintii'iiká u aleefiririimaaká, ala a kuká' kuúng naa aníng i hanís, asma a kók. 10 Kwe'eé' sleémeero a kók, nee kók a kwe'eé'. Nee aníng taa xirfayeés baraaín wa ale. 11 Aníng a baraaká' yaamí diriiaaká, ala inooín ta baraaká' yaamí dirii'. Aníng ni hardáh amoorók. Baabuú hhoohhoó', kuká' na de'eemeek ar /uuruú umuuwók kudá' naa aníng i hanís. Asma wakleeli'iima ka kon, adór atén kar koomaan. 12 Qoomár án niwa dinkwár i dirii' nee inooín, aníng iga de'eém ar /uuruú umuuwók kudá' naa hanís, ngiri amohhe'eemiís. Ala tam baraaine heé wák aa qwaar i kaahh, aqo har heedá' taa qwanáy i harafaár iimír iimu/uungo, as Gooi iwa bo/. 13 Nee án hamí ni hardáh amoorók. Nee /aymi'iiká' aníng in baraaká' yaamuú wa káh, as qwal/uueé' masók i boo/ baraaine. 14 Án axweesantók aga inooín i haniís, ala inooín kaa aáhh nee muu asma inooín awa yaamuuwooká, adoodá' án tar heé yaamuuwooká. 15 Aníng a fiririimaaká gídaabá inooín kiwa hinges baraaká' yaamuuwo, ala kiwa de'een dír kudá' tlaakwe. 16 Inooín awa yaamuuwooká, adoodá' án tar heé yaamuuwooká. 17 Ala kuúng na hheehhe'eeseek ar looeemadá'. Axweesantók a looeema. 18 Adoodá' án kuúng ira ya/áp baraakaáká' yaamu, án sleeme inooín ina ya/aáw baraaká' yaamu. 19 Ala aníng ti amoorók i haniís as inooín, as inooín sleeme tawa kók tleehhiti ló'wa ale. 20 “Ala awa án ni aleefiriiriim a kuká' kilooíneeká, ala tam kudá' aníng i haratlintiiá' as axweesantaín. 21 Inooín sleémeero masók ta wakleeli'iima tleehhiit, adoodá' kuúng Baabá tar baraaeé' i diri', nee án nir baraawók i dirii'. Inooín sleeme masók i baraarén, as múk aa haratlintii'iiká ngi tsaahhi gídaabá kuúng an kudá' aníng iga ya/ap. 22 Xirfuudá' kuúng naa aníng i hanís, aníng ugwa haniís dír kudá' aníng iga haratlinti'iiye', asma tawa wakleeli'iima tleehhiiti, adoodár atén tar wak, gídaabá 23 aníng baraaín, nee kuúng baraaeé', as wakleeli'iima kawa boo/eesi. Asma múk aa haratlintii'iiká ngiwa tsaahhi gídaabá, án kuúng ina ya/áp, nee gídaabá, kuúng mukdá' aníng iga haratlintii' una slá', adoodá' aníng ira slá'. 24 “Baabá, kuká' kuúng naa hanís, gár ni slaa', masók i dinkwa nee aníng didá' án ni diriia. Nee xirfuudá' naa aní hanís nguwa ga/aya'. Asma án kuúng ina slá' iimír yaamu kiwa tleehhiiká. 25 Baabuú gan'amuú koóm, muu kuúng ugwa xuiiká. Ala án kuúng ugwa xuú', nee kuká' kuúng ugwa xuiyé' gídaabá án kuúng ina ya/áp. 26 Án kuúng ugwa xu'utís dir'ín i alé, slám u malé xu'utís, as sla'aaridá' án kuúng ira slá', masók i baraaín, nee aníng sleeme masók a baraaín.”
18
1 Yesu axweesanaywós nguwa hhe'eés, iri ti'iít nee eeharuuseerós ay gayuú yaaér Kedroni. Didaádae asalmoi i deer. Yesu iri dáh nee eeharuuseerós baraadí alé. 2 Nee Yuda, kudá' gu saki/itá wa slaá', didaádá' ga xuu', asma Yesu i didaádá' kaakáy daqtá yaarire nee eeharuuseerós. 3 Múk Farisayo nee geeraharuusér uren ar saalíngw múk Yahudi, askaári kana haniís dír Yuda, nee sagadiyuusér Doó Mungú sleeme. Yuda girir dáh baraá asalmoodí alé, inooín ta tsaa'asoó kón nee xooslár slaqwara. 4 Ala Yesu ga xuu' tidá' sleémeero ar gur slaw, giri harahi'iít, giri yaahaás, “Heé ta leelehhita' a heemá?” 5 Tari oó', “A Yesú Nasareti.” Yesu iri oó', “An aníng.” Yuda, kudá' Yesu gwa sakii/, aa sihhiít dinkwa nee mukdá' ngwa oohár ay. 6 Yesu qoomár ngiwa báy, “An aníng”, tari alí kií/, tari huuhu'ún yaamí alé. 7 Yesu giri malé yaahaás, “Heé ta leelehhita' a heemá?” Tari oó', “A Yesú Nasareti.” 8 Yesu iri oó', “Nuna qaroó báw, a aníng. Ala bar aníng in leelehhitá', kuká' mawaak, i quutliye'.” 9 /Aymi'iiká' gina káh as /aymuuwí iwa boo/i, oo aa geerí oó', gídaabá, “Baabá, baraá kudá' sleémeero naa hanisi, oo aa qwaar i kaahh tumu wák.” 10 Ala Simoni Petro i paángár kón. Paángarós gari duúx baraá qawaywo, lawaalmoó geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi guri iia tsaát, iiár doó /iyáy. Nee lawaalmoodá' umuuwós a Malko. 11 Ala Yesu iri oó' dír Petró i alé, “Paángarók ki/iseek. Slahhe'eemisuúj Baabá naa aníng i haniís, aníng adór ngur maw sleemuuwo?” 12 Askaáridá' nee geeraharusmooín nee sagadiyuuseedár múk Yahudi Yesu kuri óh, kuri tseék, 13 kuri ala huúw ay dír Anasi. Asma Anasi a taatoó harér Kayafa. Nee Kayafa a geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi kurkudae. 14 Nee inós a kudaádá' múk Yahudi gwa bay, a tsiní heé wák iwa gwaai as daanduú muu sleémeero. 15 Simoni Petro nee eeharusmoó hatlá' Yesu kuri eehaár. Nee eeharusmooduú hatlá' nee geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi ti xuiyá'. Gawaá adoorihe iri al dáh dinkwa nee Yesu ay baraá gar/oók doó geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi. 16 Ala Petro iri sihiít tsee/aá wa ale dír gar/áydae. Ala eeharusmooduú hatlá', kudá' nee geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi ti xuá', iri ti'iít, iri axweés nee dasiidá' afkuú doó ga/aw, as Petro nguwa baraá gar/áy dahaasi, nguri dahaás. 17 Dasiidá' afkuú doó ga/aw, Petro guri beér, “Kuúng a eeharusmoó wák oo heewíheéke?” Inós iri oó', “A aningeeká.” 18 Qoomaadae lawaale nee sagadiyuuse asla kaa oohiís, asma tsaaqwa i deer, nee ta sihhimiit didár asltá wa ale, ta asltá axwaaneemiis. Petro sleeme iri sihhiít bihhi'ín i alé, iri axwaaneés. 19 Geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi Yesu guri yaahamiís iidíguú daanduú eeharuuseerós nee intsaahhatimisuuwós. 20 Yesu iri oó', “Aníng ana axweemaamiís dír geerá muu sleémeero daqiisleém. Dír án niwa intsaahhatimaamiis a baraá maraá saaliingw nee baraá Doó Mungú, dír múk Yahudi sleémeero iwa burumburimaamiti. Gár naa axweés ar sufa i káhh. 21 Ala aníng mihar yaahamisá'. Kudá' án iga axamiisiye' yaahamiisaak gár án naa axweés a milá. Inooín ka xuu'.” 22 Yesu adoorí ooaro ngiwa hhe'eés, sagadiyusmooko wák oo didá' wa sihhiimiít, Yesu guri tlaaqarmo slaáhh, iri oó', “Geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi mus qítl adoosíng beemuuwo?” 23 Yesu iri oó', “Gár tlaakw ar naa oó' barnaxes i deer, tlakweemaasíng laqaamang. Ala barnaxes looeema ina oó', gár isa sláhh a milá?” 24 Aluuwo Yesu kuri huúw ar píngu nee Anasi amór Kayafa, geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi. 25 Qoomaadae Simoni Petro i sihhimiit iwa axwaneemisi. Múk hatlá' didaádae iri oó', “Kuúng a eeharusmoó wák oo heedáeéke?” Ala Petro iri tlaánk iri oó', “A aningeeká.” 26 Lawaalmoó wák oo geeraharusmoó úr oo saalíngw múk Yahudi a mar'afmoó heedá' Petro aa iia tsaát. Inós iri oó' dír Petro, “Ahaá, aníng kuúng ugwa áriíke, tawa baraá asalmoó i dir'a' nee inós?” 27 Petro iri malé tlaánk, nee hamtidár kilae konkomo iri uú'. 28 Yesu kurir tláy dír doó Kayafá wa ale, ay boómár ur. Nee qoomaadá' a matlatlér boo/. Ala múk Yahudi aa dahiiká baraá boomár úr i alé, asma tan meetaál da'ayumiit, mikiwa ilaá/ muruú /aymár Pasaáka /aymaaro. 29 Pilato giri harati'iít tsee/aá i alé, iri oó', “Gár heewí kuwa sakwasleemuta' a milá?” 30 Tari oó', “Bira dakuusiiká geera ngu huwaanaaká amoorók i alé.” 31 Pilato giri báy, “Gimsé', ar tlawaak kuungá', sakwasleemuutaak ar hara'ayarhúng.” Múk Yahudi iri oó', “Atén ya/aám a koomaanaaká ar hee kuwa gaasaan.” 32 Tí ina tleehharút as /aymuudá' Yesu aa oó' iwa boo/i. Asma inós loohír ir gwaai gaa geerí oó'. 33 Pilato iri malé dáh baraá boomár úr i alé. Yesu guri ateét guri yaahaás, “Kuúng a waawutmoó múk Yahudíro?” 34 Yesu iri oó', “Yaahasasíng amór i dahh a amoorók kilóge, laqaá múk hatlá' kangw'eé' nguna dirók i káh?” 35 Pilato iri oó', “Aníng a heé Yahudíro? Xooroorók ar kilá' nee geeraharuusér uren ar saalingw'ín kuúng una huuwiyé' amor'eé' alé. Gár taa tléhh a milá?” 36 Yesu iri oó', “Waawuti'iimar'eé' ar baraaká' yaamuuwooká. Waawuti'iimar'eé' geera bar ar baraaká' yaamu, eeharuuser'eé' geera án iga aleesláqw, aníng mitiwa haniís amór múk Yahudi. Ala waawuti'iimar'eé' ar baraaká' yaamuuwooká.” 37 Pilato iri oó', “Ala kuúng a waawutmoówoóke?” Yesu iri oó', “Kuúng an kát gídaabá aníng a waawutmo. Aníng gár tisa laqwaál nee gár nisa hardáh baraaká' yaamí alé, a tí kilós, ‘Iidíguú looeema nguwa kah. Umuúqo heewo oo bartá looeema, axweesante'eé' ga axamiis.’ ” 38 Pilato iri oó', “Looeema a milá?” Inós /aymuuwí yaahaasaro nguwa hhe'eés, iri malé ti'iít amór múk Yahudi, iri oó', “Aníng gár heewí ngus sakwasleemuut a ara'araaká. 39 Kuungá' a xuá' baraá tlehhemi'iihunge, adór aníng heé wák ngur gwedadiit dirhúng i alé, bál deelór Pasaáka bira xeér. Ala a sla'á'a waawutmoó múk Yahudi nguwa gweer?” 40 Sleémeero tari tseeamín ta kaahi, “A kwisingeeká. Baraba na gweerang.” Ala Baraba inós a malgusmom.
19
1 Yesu kurir tláy nee Pilato, kuri muúx ar qaw'i. 2 Nee askaári slamángw laqaya' guri tlaatláp, guri qás gawaá ságw Yesu. Guri tsiitís ar inqwaarír siiraa/aat. 3 Kuna i tseewúy, kuri taaqweemiís ta kaahi, “Laawaay, Waawutmoó múk Yahudi.” Kuri tlaaqarma' muúx. 4 Pilato iri malé ti'iít tsee/aá i alé, giri báy, “Heewí ngu tsee/aá i huúw amorhúng i alé, as kuungá' kawa tsahha' gídaabá, aníng gár heewí ngus sakwasleemuut a araa'araaká.” 5 Yesu niri tsee/aá i ti'iít, slamángw laqaya' ngwa tsiít, nee inqwaaridá' siiraa/aat. Pilato iri oó', “Heewí ga/aawaak.” 6 Geeraharuusér uren ar saalíngw múk Yahudi nee sagadiyuuser'ín adoodá' kawa ár, tari tseeamín ta kaahi, “Kikiieek gawaá msalaába, kikiieek gawaá msalaába.” Pilato giri báy, “Kuungá' kilá' ar tlawaak, kikiiaak, asma aníng gár heewí ngus sakwasleemuut a araa'araaká.” 7 Múk Yahudi iri oó', “Atén hara'aya a koomaán. Hara'ayaarihe inós gár kuwa hariím a gwa'ara, asma inós i kaahi, ‘Aníng a Garmoó Mungú.’ ” 8 Pilato adoodá' ngiwa axaás, dae guri ak eér. 9 Iri malé dáh baraá boomár ur, iri oó' dír Yesu, “Kuúng amór ta dahh a amá?” Ala Yesu aa ilawatsiiká. 10 Pilato iri oó', “Ni ilawatskáhe? A xuakáhe aníng adór nir aleesleemuú koóm ar uwa gweer. Slám a aleesleemuú koóm ar uwa kikii' gawaá msalaábár i alé.” 11 Yesu iri oó', “Kuúng aleesleemuú ta koon daanduueene i kaahh bar geera Mungú ngwa kuúng i haniisiiká. Ala heé aníng iga dabaawók i qaas, tlakweemaawós ki ak ur.” 12 Gawaá adoorihe Pilato loohi gari leelehhiít ar Yesu ngur gweeri. Ala múk Yahudi tari tsimaahhuús ta kaahi, “Kwí bura gwét, kuúng a mulqumoó waawutmoó múk Rumirooká. Heé ti waawutmo tlehhiít, i waawuti'iimár waawutmoó múk Rumír waaqaaqaa'.” 13 Pilato axweesantí ngiwa axaás, Yesu ngway tsee/aá i huúw. Pilato iri iwiít gawaá kitángw sakwasleema, didár ta babay Tlaa/ár Tlambaraáhh (tsifrír Ebraniaro ka babay Gabata) . 14 Siiwadá' a looár lahhoó' ar tlaatla/aangw ar bál deelór kooán, nee looaytleérós a deelór Pasaáka. Pilato iri oó' dír múk Yahudi, “Ga/aawaak, Waawutmoohúng.” 15 Inooín tari tseeamín, “Hingeeseek! Hingeeseek! Kikiieek gawaá msalaábá!” Pilato iri oó', “Waawutmoohúng un kikiía?” Geeraharuusér uren ar saalíngw múk Yahudi iri ó', “Atén waawutmoó hatlá' u koomanaaká, aqo har waawutmoó múk Rumi kilós.” 16 Aluuwo Pilato Yesu guri duúx amor'ín i alé, asma inooín kuwa kikii'i. Inooín Yesu nguri huuwiyé'. 17 Yesu iri ti'iít, i msalaábarós loohiis, ay dír ta babay “Fartá saga” (tsifrír Ebraniaro ka babay Golgota). 18 Didá' kawa áy, kuri kikií' gawaá msalaába. Múk tsár oo hatlá' kway kikií' kookoo bihhaaqá', kuqá' bihhaaqá' nee Yesu i tla/ángw i dirii'. 19 Pilato slambaree/i gari gooín gari qaás gawaá msalaába. Gár taa gawaadí gooín a tí, “Yesú Nasareti, Waawutmoó múk Yahudi.” 20 Múk Yahudi oo yaariír /aymi'iiká' gina soomuús, asma didá' Yesu kway kikií' ka tseew dír gixsár i alé. Nee /aymi'iidá' kina gooín ar tsifrír Ebrania nee ar Latini nee ar Griki. 21 Geeraharuusér uren ar saalíngw múk Yahudi tari oó' dír Pilató i alé, “/Aymi'iisíng, ‘Waawutmoó Muk Yahudi’ mi adoosír gooiimaar. Ala na gooiimeek /aymi'iiká', ‘Heewí ina oó', Aníng a Waawutmoó múk Yahudi.’ ” 22 Pilato iri oó', “Gár án naa gooiím, aga gooiím.” 23 Askaári qoomár Yesu nguwa hhe'és kikiiaro, tlabaawós giri diimbé qamiín boohhadu tsiyáhh, umuúqo askaarmo boohharós gay sláy. Inqwaarirós sleeme kana hayóh. Inqwaaridá' a inqwaarír taa tleéhh ar adór hiyaay ar hirit wasl. 24 Askaári tari kilooín axweés ta kaahi, “Hiyaay u feehhisaanaaká. Un tsawdór i tleehhaán ar loohír adór mugú', áx heé gu sláw a heemá.” Adoorí ina tleehharút asma Gooi iwa bo/, tidá' kah, “Tlabaaeé' kina qasmiís baraá tla/angw'ín wa ale. Nee hiyay'eé' kuna ar mug'uumiís.” An adoodár askaáridá' aa tléhh. 25 Didár msalaábaro aayór Yesu aa didí sihhít, nee hho'oorós nee Mariamu, harér Klopa, nee Mariamu Magdalene. 26 Yesu aayír'ín gari ár, nee eeharusmoodá' aa slaá', i sihhimiit, ku didí tseéw. Yesu aayír'ín gari báy, “Aáyo, garmaawók ga/aaweek.” 27 Aluuwo iri malé oó' dír eeharusmoodá', “Aayoorók ga/aaweek.” Iimír qoomaadár kilae eeharusmoodá' aayór Yesu garir waátl iwa hot dír do'ós wa ale. 28 Yesu ngiwa tsaáhh gídaabá umuú gaaro aa tleehharút, iri oó', “Aga waxiít.” Adoorí gana oó' as Gooi iwa bo/. 29 Nee didaádae xooslmo i deer oo ma'aá qarqará' koóm, awa taa tsoó/ baraá na/'aá xaaí wa ale. Warqamooko kuri tikiís ar ma'aydá' qarqará', kuri siíhh gawaá daaír hisopo. Yesu kuri wahaás ar warqamoodá'. 30 Yesu ma'aydá' qarqará' wahto ngiwa hhe'eés, iri oó', “Aa hhooeér.” Saga guri xupu'uús, muunaáwós iri /eét. 31 Ala múk Yahudi Pilato guri firín as ya'aá mukdá' ta kiki'ín kiwa geqay, nee kiwa hingeesi gawaá misalabaduú wa ale. Adoorí kana slaá' tleehhamooro, asma tawa deelór kooán, nee looár tlaw tawa deelór hungu/uma. Inooín kaa slaiiká tu'u iwa iwiwiitiya' gawaá misalabaduú wa ale deelór hungu/umaawo. Asma deeloodár hungu/uma a deelór ur ló'wa ale. 32 Askaári iri didí hardát, heé wák, kudá' nee Yesu taa al kikií', guri ya'a' geqeér, nee heedaáduú tsár sleeme. 33 Ala tawa hardáh dír Yesu, ya'aawós kaa geqayká, asma kuna tsaáhh gídaabá aa qaroó gwaá'. 34 Askaarmoó wák bihhaá Yesu giri muút ar lawala, nee hamtidár kilae tseere nay ti'ít nee ma'aay. 35 Kudá' tí gaa ar, gana lamabu'ún, as kuungá' sleeme kawa haratlintia'. Lamabu'uungós oo ló'. Inós ga xuu' gídaabá ar i kaahi ar ló'. 36 Asma tí ina tleehharút as Gooi iwa bo/, ar kah, “Tam fartós ar taa geeqáy i káhh.” 37 Nee slamtí Gooi i malé kat, “Heedaádá' inooín naa mutiyé' ngu i qaytsitiyá'.” 38 Yosefú Arimatayár daáhh a eeharusmoó Yesu, ala taa geehhoeesiiká, asma inós in múk Yahudír da'ayumiit. Inós Pilato guna firín as slaqwtá Yesu ngiwa hingeesi gawaá msalaábár wa ale, nee Pilato iri ya/án. Yosefu iri tláy, slaqwtá Yesu gari hingeés gawaadá' wa ale. 39 Nikodemu inós i dinkwa nee Yosefu. Inós an kudá' aáng Yesu gwaa i daqay xweerá alé. Inós aleedoogír mooyángw manemane nee udi guna huúw, har qoomár kiilór mibeeraá kooán. 40 Inooín slaqwtá Yesu kari untsuús ar inqwaarír /awaak dinkwa nee mooyangwdá'. Adoorí an adór múk Yahudi i tlehhahhiti bar ta tuaá foliit. 41 Didaádár Yesu kway kikii'i asalmon i deer. Nee baraá asalmoodaádae baa'ár /aben i deer, ar taa baloó heé i qaasiiká. 42 Slaqwtá Yesu kari baraá baa'adí qaás, asma baa'adá' ka didí tseew, slám looár tlaw a deelór hungu/uma ar múk Yahudi.
20
1 Bál Jumapili Mariamu Magdalene ina amór /aantár keér matlatlér boo/e, qoomár iimi iwa boo/ár i kahh. Tlaa/adá' gari aán naxés kaa hingeés afkwá /aantaro. 2 Iri ta'aiín, iri hardát dír Simoni Petro nee ay dír eeharusmooduú hatlá' oo Yesu aa slaá', giri beér, “Aako kwaa hingeés baraá /aantaro, ala atén a xuaanaaká amór kway qaás.” 3 Petro nee eeharusmooduú hatlá' tari tláy tawa amór /aantár kay. 4 Tari al ta'aín. Ala eeharusmooduú hatlá' ina ak ta'aín ta Petrowo, iri geerí hardáh dír /aantár i alé. 5 Iri xupuú', iri qaytsiít baraá /aantár i alé. Inqwaruudá' /awák guri ár, ala inós aa dahiiká baraadí alé. 6 Simoni Petro niri hardáh, iri dáh baraá /aanta. Inqwaruudá' /awák guri ár didaádí alé, 7 nee warqamoodá' tinda sagós ar untsuús, i dinkwár i dirii'iiká nee inqwaruuduú hatlá'. Ala kuna amohhe'eés kway qaás dimbé alé. 8 Eeharusmooduú hatlá' aa geerí hardah, ina dáh sleeme. Gari ár, iri haratlintií'. 9 Asma inooín tidá' Gooi i kat kaa tsaahhiiká, ar gídaabá inós gár kuwa hariím aqo in waaslee/. 10 Eeharuuseedá' iri tleér iri wátl. 11 Mariamu i afkuú /aantár wa sihhimít i /aa/amiín. Qoomár iwa /aa/amiin iri xupú', iri qaytsít baraá /aantár i alé. 12 Malaykér tsár gari aán, ar inqwaruú /awák koom. Oo wák amór saga nee oo wák amór ya'a', didár slaqwtá Yesu geera i diri'. 13 Malaykeedá' iri ó', “Aáyo, gár ta /aa/amiin a milá?” Inós iri ó', “Asma Aakooeé' kwa hingeés, nee aníng a xuaaká amór kway qaás.” 14 Tí ooaro ngiwa hhe'és iri alí warqeér, Yesu guri aán, i didá' wa sihhimiit, ala gwa xuiká adór tar Yesu. 15 Yesu gari báy, “Aáyo, ma /aa/amiín? Heé ta leelehhit a heemá?” Inós geera ngi xu', a heé asalmoó amohhe'eemamiís, iri ó', “Aáko, barnaxes kuúng una hingés, amór kway qás ooang, aníng daqaní u leéhh.” 16 Yesu iri oó', “Mariámu.” Mariamu iri warqeér, iri ilawáts ar tsifrír Ebrania, iri ó', “Raboni.” (Gídaabárós a “Intsaahhatusúmo”.) 17 Yesu Mariamu gari báy, “Aníng mi kwatiitaar asma aga ki/iiká amór Baabá. Ala kiíng tláw amór hhaee'eé', ki beer, ‘Aníng a tsa/ám amór Baabuúeé', nee inós a Babuúhúng sleeme, amór Mungúeé', nee inós a Mungúhúng sleeme.’ ” 18 Mariamu Magdalene iri tleér, eeharuuse gari beér, “Án Aako ugwa ár.” /Aymi'iidá' Aako aa dirós i káh, giri alki/ít dir'ín i alé. 19 Bál deelór Jumapiliro, looa iwa dát, eeharuuse i dinkwár i dirí'. Afkuú do' kwaa tseék, asma múk Yahudi kuna da'ayumiít. Yesu iri dir'ín i hardáh, iri tla/angw'ín i sihhiít, giri báy, “Wayda masók i dirhúng.” 20 Qoomár /aymuuwí ooaro nguwa hhe'eés, dabaawós giri laqán, nee bihiiwós. Eeharuuseerós iri qwalalá/ Aako nguwa aán. 21 Yesu giri malé báy, “Wayda masók i dirhúng. Adór Baabá aníng ira ya/aáw, aníng kuungá' sleeme nun ya/aáw.” 22 Aluuwo tí ooaro ngiwa hhe'eés, giri i hiínsl, giri báy, “Qeeruú hhoohhoó' ilaoohaak. 23 Bar kuungá' tlakweemaá muu iga gurtleeré', kaa gurtláy. Kuungá' bira gurtleeri'iiká, kaa gurtlayká.” 24 Qoomár Yesu niwa hardáh dir'ín i alé, Tomaso i kaahh didae. Inós a kudá' ta babay Daangamo, oo wák baraá eeharuuseedá' mibá nee tsare. 25 Eeharuuseedár hatlá' guri beér, “Atén Aako ugwa araán.” Tomaso giri báy, “Aníng barnaxes mulkayduú misumari oo gawaá dabaawós bura ariiká, nee diitsar'eé' bara qaasiiká baraá mulkáydá', nee slám dakw'eé' bura qaasiiká baraá bihhiiwós i alé, aníng a baloó ya/aamaaká.” 26 Ala deelór dakaát iwa waaráhh, eeharuuse i malé dinkwár i dirí' baraá do', nee Tomaso i dinkwa nee inooín. Tam afkuú do' kwa tseék. Ala Yesu nay dir'ín i hardáh, iri tla/angw'ín i sihhiít, giri báy, “Wayda masók i dirhúng.” 27 Aluuwo Yesu iri oó' dír Tomaso, “Diitsarók diirí qaaseek, nee dabaaeé' i qaytsiteegáy. Bihhiieé' kwatiiteek dakoge. Insareehhi maweek, na haratlintieek.” 28 Tomaso iri oó', “Aakooeé' nee Mungúeé'.” 29 Yesu iri oó', “Daxta iga haratlintí' asma iga aán. Múk amohhoó' a kudá' ga haratlintatií' tam iga ariikahe.” 30 Yesu layuudá' hatlá' awa yaariir gina tleéhh geerá ilaá eeharuuseerós wa ale, awa taa gooinká baraá kitaábuuwí alé. 31 Ala kuká' kingina gooín, asma kuungá' kawa haratlintia' gídaabá Yesu a Kristo, Garmoó Mungú, nee sleeme slafiingw kuwa sleera' baraá umuuwós wa ale asma kuwa haratlintié'.
21
1 Aluudae Yesu tiri malé geehhooutís dír eeharuseerós i alé dír tlawtá Tiberia. Nee inós adór tira geehhooutís a tí, 2 Simoni Petro nee Tomaso, kudá' ta babay Daangamo, nee Natanaeli oo Kanár Galilaya, nee daaqoó Sebedayo, nee múk tsár oo hatlá' baraá eeharuuseerose ta dinkwár i dirii'. 3 Simoni Petro iri oó', “Daa aníng a siyoó ohíngw áw.” Inooín tari oó', “Atén sleeme nee kuúng ti alkoomaán.” Tari tláy, tari tsa/án gawaá miringamo. Ala xweeraadae qár taa sláy i káhh. 4 Ala matlatleero looa niwa tleér, Yesu iri sihhiít afaá tlawtí alé, ala eeharuuse gwa xu'uká adór tar Yesu. 5 Yesu iri oó', “Daaqay'eé', siyó u koondá'a?” Tari oó', “U koomanaaká.” 6 Iri oó', “Baratsufaay /aytisaak baraá ma'aay amór bihhaá doó /iyáy awa miringamo. Daqaní kuungá' siyó u sleerá'.” Baratsufaay kuri /aytiís baraá ma'aay. Ala daxta uuruxto kway harslaaqaát as siyó kuwa yaariír. 7 Eeharusmoodá' Yesu i sla'aa'an iri oó' dír Petro, “Hee a Aako.” Nee Simoni Petro adoorí ngiwa axaás, gídaabá hee a Aako, inqwaarirós gari tsiít, asma inós geera a /aankwets, iri /akuút baraá ma'aay. 8 Nee eeharuuseedár hatlá' niri hardát ar baraá miringamo, asma inooín ki saweeká dír yaamaá kaahaare, a har digireeraá tsiire tsár. Baratsufaydá' siyoó koóm kuri uuruxún. 9 Qoomár tawa hardáh afaá tlawi, asltá gil'ór koom, kari ár, nee gawaá asltadae siyó kwa gawaadí qaás, nee mukatmo. 10 Yesu iri oó', “Siyoósíng taa ohíngw dahha', amoorí huuware' bahh'alé.” 11 Simoni Petro iri tsa/án gawaá miringamo, baratsufaay guri uuruúx afaá tsee/a. Naxés aa haáts siyoó urén tsiiruú wák nee mibeeraá kooán nee tám. Ala siyoówí tam ku adoorír yaarire, baratsufaydá' aa tsatitiiká. 12 Yesu iri oó', “Qwalaasé', /ayiimé'.” Ala baraá eeharuuseedae heé yaahasaro aa qiitl i kaahh, gídaabá, “Kuúng a heemá?” Asma kwa xuú' adór tar Aako. 13 Yesu mukatmo guri taataáhh, guri haniís, nee siyoódá' sleeme. 14 Adoorí a sagaáwa tám Yesu tiwa geehhooutís' dír eeharuuseerós i alé, alaá niwa waasleé/ baraá múk aa qaátl wa ale. 15 /Aymaaro tawa hhe'eés, Yesu iri oó' dír Simoni Petro, “Xáy, Simóni, garmoó Yohana, án kuúng i slá'a ta kukaákae?” Petro iri oó', “Eeít, Aáko, kuúng a xú' adór án kuúng ur slaá'.” Yesu iri oó', “Deeloó bee/angw'eé' /aymiiseek.” 16 Yesu iri malé oó' sagaáwa tsare, “Simóni, garmoó Yohana, án kuúng i slá'a?” Petro iri oó', “Eeít Aáko, kuúng a xú' adór án kuúng ur slaá'.” Yesu iri oó', “Bee/angw'eé' de'eemeek.” 17 Yesu iri malé oó' sagaáwa tame, “Simóni, garmoó Yohana, án kuúng i slá'a?” Petro iri gurhaamuút asma adoodá' kuwa yaahaás sagaáwa tame, gídaabá, “Án kuúng i slá'a?” Petro iri oó', “Aáko, kuúng mura' sleémeero u xú', nee kuúng aga tsáhh adór án kuúng ur slaá'.” Yesu iri oó', “Bee/angw'eé' /aymiiseek. 18 Án a kah, qoomár kuúng tawa masoomo, inqwaari an afeetlí tsegaagít kuúng kilók, nee an tleér amór kuúng ta sla'. Ala bar aga diín, dabaawók in gan'ás, nee heé hatlá' uri tseek nee urir tláy amoodá' kuúng ta sla'aká.” 19 Adoorí gana oó' as ngiwa laqan loohír Petro ir gwaai ar Mungú ngur xirfayeesi. Yesu adoorí ooaro ngiwa hhe'eés, iri oó', “Án eeharáng.” 20 Petro iri alí warqáy, eeharusmoodá' Yesu aa slaá' guri ár, naxés aa eeharín. (An kudá' aa tlintii' dír da/eewaá Yesu qoomár muruú /aymár tsiindoowo. An kudá' aa oo', “Aáko, a heemá heedaádá' kuúng u sakií/?”) 21 Petro eeharusmoowí nguwa ár, iri oó' dír Yesu, “Aáko, kwí a adoomá?” 22 Yesu iri oó', “Án barnaxes a slaá' kwí iwa slafi ay dír án ni kii/, gár kuúng u huuw a milá? Án kuúng na eeharáng.” 23 /Aymuuwí iri tsiyayaxaát dír tla/ángw hhaeewo, gídaabá, “Eeharusmoodá' i gwaaiiká.” Ala Yesu aa ooiiká, “I gwaaiiká,” ala ina oó', “Án barnaxes a slaá' kwí iwa slafi ay dír án ni kii/, gár kuúng u huuw a milá?” 24 Eeharusmoodá' an kwí tí gaa lamabu'un, nee an kwí tí gaa gooin. Nee atén a xuaán gídaabá lamabu'uungós oo ló'. 25 Tlehhema'aá yaariir awa hatlá' i dayá' awa Yesu aa tlehhiít. Geera bar sleémeero kina gooini, án ngi slaá' tam yaamu geera i bu'uutiaaká kitaabi'iidá' ta gooina kiwa gawaawós i qaasi.
|